Alkoholi maksustamine Eestis pole optimaalne

Alkoholi optimaalse maksustamise teemal doktoritöö kirjutanud Indrek Saar leiab, et meil on hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud alkoholi maksutõusuks praegu ruumi piisavalt ja see teeks rohkem head kui halba.

Kuivõrd suure sotsiaalmajandusliku koormuse asetavad alkoholi tarvitamisega seotud tagajärjed meie rahvatervisele ning sellest johtuvalt ka riigieelarvele?

Tegelikult on seda pea võimatu arvuliselt täpselt määratleda, kuna väga paljud mõjud on psühholoogilist või emotsionaalset laadi ja rahas raskesti väljendatavad. Samas on eri riikides hinnatud, et koormuse maht rahas väljendatuna jääb suurusjärku, mis on võrreldav 2−3%-ga sisemajanduse kogutoodangust. Ka mina jõudsin Eestis sarnastele tulemustele. Tuleb muidugi aru saada, et suur osa nendest on kaudsed kulud, mis tulenevad enneaegsest suremusest, millega otsest finantskulu ei kaasne. Seega otsene mõju riigieelarvele on väiksem. Oma analüüsi põhjal julgen väita, et koormus riigieelarvele jääb vähemalt suurusjärku 60−70 miljonit eurot aastat. Umbes pool sellest on reaalne ressursikasutus tervishoiu- ja kriminaaljustiitssüsteemis, teine pool on sotsiaalsed siirded seoses alkoholist tingitud töövõimetusega. Ehk siis kokku umbes 1% eelarvemahust.

Kui toimivaks hindate Eesti alkoholipoliitikat ning mis on selle tugevad ja nõrgad kohad?

Eks teatud kujul on see poliitika olemas, kuid jääb väga kaootiliseks. Eri meetmeid rakendatakse kuidagi juhuslikult. Minu teada pole ka praegu sellist strateegilist dokumenti, kus oleks määratletud alkoholipoliitika eesmärgid ja tegevused. Samas on see ka loogiline, arvestades meie riigi noorust. Üldjoontes tundub, et liigutakse õiges suunas ja ehk 10−15 aasta pärast on asjad paika loksunud. Praegu siiski on alkoholiga seotud kahju liiga suur ja kindlasti on selle vähendamiseks vaja astuda lisasamme.

Mida näitas Teie töös empiiriline uuring alkoholi ja liiklussuremuse kohta?

Uuring on korraldatud aastate 2000−2002 andmete baasil ja peamise tulemusena selgus, et liikluses hukkunute hulgas on joobes isikute osakaal 60−70%. Lisaks, see näitaja oli jalakäijate hulgas selgelt suurem kui sõidukijuhtide hulgas. Seega, kui tavapäraselt nähakse probleemi seoses joobes juhtidega, siis veelgi tõsisem on olukord joobes jalakäijatega. Kuigi praeguseks on liiklussurmade arv oluliselt langenud ja aastas hukkub keskeltläbi 100 inimest, siis alkoholiga seotud surmade osakaal on jäänud endiselt suhteliselt kõrgeks.

Pakute väitekirjas välja mudeli optimaalseks maksustamiseks. Milles see seisneb?

See on matemaatiline mudel, mis põhineb tarbija kasulikkuse maksimeerimise ideel ehk mudelis on optimaalne selline maksutase, mis maksimeerib tarbija kasulikkuse. Kusjuures maksu optimeerimisel arvestatakse nii alkoholi tarvitamise negatiivseid mõjusid kui ka seda, kuidas maksupoliitika mõjutab tarbija kasulikkust eelarvesüsteemi kaudu. Mudelit on võimalik ka empiiriliselt hinnata, et tuletada arvuline väärtus optimaalsele maksustamise tasemele, mida ma oma töös ka tegin. Kuid loomulikult on mudelis ka mitmeid küsitavusi ja lihtsustatud eeldusi, nii et selle edasiarendamiseks tulevikus on kõvasti ruumi.

Milline võiks uurimistöö tulemuste põhjal olla Eestis optimaalne alkoholi maksustamise tase ja milliseid tegureid arvesse tuleks võtta?

Mudel viitab sellele, et hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud maksutõusuks hetkel ruumi on. Julgen tulemuste pinnalt väita, et vähemalt 50%-line tõus mingi mõistliku aja jooksul oleks reaalselt teostatav ja teeks rohkem head kui halba. See tähendaks umbes 10%-list tõusu alkohoolsete jookide hindades. Kõige olulisemaks teguriks on ikka tarbijate reageering maksutõusule: kui palju langeb alkoholi tarbimine, kui palju hakatakse tarbima illegaalset või kodus toodetud alkoholi, kui palju hakatakse tarbima teistest riikidest toodud odavamat alkoholi. Kui näiteks juba väike hinnatõus tooks kaasa olulise tarbimise languse, siis on ka optimaalne tase madalam, kuna sel juhul ei laeku eriti maksutulusid, mida ühiskondlikes huvides kasutada, ja kõrged maksud pigem häirivad alkoholi mõõdukalt tarbivate inimeste tarbimisotsuseid. Samas alkoholi liigselt tarvitajate kõrge hinnatundlikkus suurendaks optimaalset taset, kuna sel juhul tooks maksutõus kaasa olulise languse alkoholi negatiivsetes mõjudes. Kindlasti on optimaalse maksutaseme määratlemisel oluline roll ka valitsussektori tegevusel. Kui näiteks ei suudeta absoluutselt illegaalset turgu kontrolli all hoida ja kõik tarbijad asendavadki legaalse alkoholi illegaalse alkoholiga, oleks optimaalne alkoholi maksustamisest üldse loobuda. Või kui alkoholi aktsiisi lisatulusid kasutatakse väga ebaefektiivselt, siis ei pruugi ka maksutõus olla põhjendatud.

Milliseid negatiivseid ja positiivseid aspekte võiks kaasa tuua optimaalne maksutõus?

Positiivselt poolelt oleks oodata alkoholiga tarvitamisega seotud negatiivsete tagajärgede, nagu vigastused, surmajuhtumid, haigusjuhtumid, vägivallajuhtumid vähenemist. Lisaks võiks maksutõus võimaldada ka mõnda teist maksu alandada, kuna alaneb nii fiskaalne koormus kui ka suurenevad maksutulud. Näiteks kui tööjõumaksukoormus on Eestis suhteliselt suur, siis selle alandamine võib positiivselt mõjuda tööhõivele. Negatiivse poolelt võib kasvada illegaalse turu maht ja sellega seotud kuritegevus, lisaks võidakse alkohol asendada teiste sõltuvusainete tarvitamisega. Samas on nende negatiivsete mõjude piiramiseks võimalik rakendada ka lisameetmeid, mida ma ka oma töös eeldasin. Kindlasti hakataks ka rohkem odavamat alkoholi tooma naaberriikidest, aga kui seda tehakse legaalselt, pole selles otseselt midagi halba. Isiklikult kahtlen, kas sellises ulatuses piiriülene alkoholikaubandus, nagu eksisteerib Soome ja Eesti vahel, tekiks ka Eesti ja Läti vahele.

Kui kontekstina mõelda Põhjamaadele, kus alkohol on tunduvalt kallim ja ligipääs sellele palju piiratum, siis kuivõrd efektiivseks võib taolist alkoholipoliitikat pidada?

Eks Põhjamaades on omad probleemid. Näiteks soomlaste üheks probleemiks on odava alkoholi kättesaadavus Eestis, mida nad ei saa sisepoliitiliste vahenditega mõjutada. Eks seepärast nad ka alandasid oma maksutaset pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, kuna soomlastel tekkis võimalus suures koguses alkoholi aktsiisivabalt siit Soome transportida. Aga nii majandusliku kui ka füüsilise kättesaadavuse piiramisel on nii alkoholi tarvitamisele kui ka sellega seotud tagajärgedele pärssiv mõju, selle kohta on piisavalt tõendusmaterjali.

Mida peate ise väitekirja juures kõige olulisemateks leidudeks?

Midagi väga ootamatut ei saa välja tuua, kuid mõnevõrra üllatav oli see, et turistide alkoholiostudelt laekuv maksutulu mängib niivõrd suurt rolli optimaalse maksutaseme määramisel, selles mudelis isegi suuremat kui alkoholi sotsiaalsed kulud. Ehk kui soomlased meilt enam alkoholi ei ostaks, oleks ka optimaalne tase märkimisväärselt madalam. Teiseks on selles töös demonstreeritud, et maksupoliitika analüüsimisel tuleks arvesse võtta selle mõjusid kogu eelarvesüsteemile tervikuna. Keskendumine eraldi ühele konkreetsele maksule võib anda väga eksitavaid tulemusi.

Intervjuu ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

• Tweet