Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Anneli Soo uuris oma väitekirjas, kuidas tagada kriminaalmenetluses kõigile kvaliteetne kaitse, olgu siis tegemist palgatud või riigi poolt määratud advokaadiga.
Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.
Alkoholi optimaalse maksustamise teemal doktoritöö kirjutanud Indrek Saar leiab, et meil on hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud alkoholi maksutõusuks praegu ruumi piisavalt ja see teeks rohkem head kui halba.
Vene keelt emakeelena rääkijad tajuvad eesti keele vokaale eestlastest erinevalt.
Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha.
Ülemaailmne uuring tegi kindlaks 29 geenivarianti, mis osalevad vererõhu reguleerimises.
Sellisele järeldusele jõudis usuteaduskonna lektor Ain Riistan oma doktoritöös «Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis», mis sündis paljude Jeesuse-uuringute analüüsi tulemusena rohkem kui kümne aasta käigus.
Digiallkirja andes ei mõtle me ülemäära tihti sellele, kui turvaline on kogu see süsteem ning kas keegi pahatahtlik võib meie asemel digiallkirju anda.
Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.
Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?
Varasema seitsme päeva asemel kulub nüüd kõigest üks tund.
Papilloomiviirusega nakatunud rakk on nagu piduriteta auto.
Terrorismi ühtne defineerimine aitaks riikidel paremini terroristlike mitteriiklike rühmitustega võidelda, leidis René Värk Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud väitekirjas.
Terje Raudsepp uuris oma doktoritöös elektrit juhtiva polümeeri polüpürrooli omadusi, millel on palju võimalikke kasutusalasid militaarsest kaitseriietusest kuni kunstlihasteni.
Me elame kontorirottide ajastul. Kirjutame artikleid sellest, kuidas arvutid sandistavad inimesi. Meie lihased on pinges ja seljavalu muutunud igapäevaseks jututeemaks. Meid vaevavad heaoluhaigused.
Kartuli-lehemädanik on juba üle pooleteise sajandi üks kõige enam kahju tekitav kartulihaigus nii Eestis kui mujal Euroopas. Hiljuti Eesti Maaülikoolis kaitstud Eve Runno-Paursoni doktoritöö näitas, et Eestisse on jõudnud selle tõve uus ja märksa ohtlikum ning agressiivsem vorm.
Kui praegu hindavad arstid kopsuvähi arengut niiöelda silma järgi, siis lähiajal peaks valmima kiip, mis geenide tegevuse põhjal määrab täpsemalt nii vähitüübi, haige prognoositava eluaja kui ka ravi tõhususe.
Kui seenekorjaja suudab metsas kukeseente, puravike, riisikate ja pilvikute seas veel orienteeruda, siis seeneteadlaste elu on märksa keerulisem.
Kas inimene on ainus, kes suudab keskkonda enda tahte järgi ümber korraldada? Kaugeltki mitte! Isegi kased muudavad juurte abil oma ümbrust.
Igapäevaselt depressiooni all kannatavate patsientidega tegelev kliiniline psühholoog Kersti Luuk leidis oma doktoritöös, et meie naised on stressinähtudele topelt altimad kui mehed. Stressi leevendamiseks aga tuleks minna trenni ja olla aktiivne.
Saaremaal ikaldub kartulisaak kuiva suvega, Tartumaal pigem vihmasel.
Kui Eestis õnnestuks ära hoida kõik välditavad surmajuhtumid, võiks Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga pikeneda 2,7 aasta võrra.
Euroopas üliharuldane metsatüüp, mida leidub aga Lääne- ja Loode-Eestis ning Rootsi lõunaosas.
Mikroskoopilistele üherakulistele ränivetikatele ehk diatomeedele on omane räniühenditest kest, mis säilib setetes veel aastatuhandeid pärast selle kandja surma.
Kuidas on tekkinud kõik need paarsada miljardit galaktikat meie Universumis?
Metsade liigne raiumine on olnud maailmas juba pikka aega looduskaitse üks püsivaid tulipunkte.
Kuigi happeline õhusaaste on viimase aastakümne jooksul Eestis tunduvalt vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud väga teravaks probleemiks meie suuremates linnades.
Paokil ukse tagant kostuvad veidrad helid. Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas leidub kindlasti lademeis arvuteid, aga kas arvuti teeb sellist madalakõlalist pininat? Mesilased? Talvel?
Darja Lavõgina on taasiseseisvunud Eesti üks nooremaid doktorikraadi omanikke. Novembris kaitses ta kõigest 24-aastasena keemias doktoritöö, milles arendas ja sünteesis nn ARC-tüüpi ainete uue põlvkonna.
Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.
Jääkristallide kuju ja suuruse määravad aeg ja keskkonnatingimused, kus need tekivad ja kasvavad. Kõige rohkem sõltub kuju temperatuurist ja niiskuse