06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
 

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

Kõige kehvemaks hinnatakse majandusliku toimetuleku võimalusi ning painab hirm tuleviku ees.

Lisaks halbade emotsioonidele tuleb hakkama saada ka une- ja seksuaaleluhäiretega, mis HIVi nakatumise

 

ga paratamatult kaasas käivad.

Tervise Arengu Instituudi HIVi ja  aidsi ekspert Kristi Rüütel (pildil) kaitses möödunud aasta lõpus Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö, mille eesmärk oli teada saada, kuidas Eesti HIVi nakatunud oma elu, arstiabi kvaliteeti ja tulevikuperspektiive hindavad.

Krooniline tõbi

 
 

Kõrgelt arenenud riikides on 1990. aastatel kasutusse tulnud kombineeritud retroviirusravi kustutas HIVi kohalt surmahaiguse pitseri, tänapäeval võivad nakatunud elada aastakümneid, kandes viirust kroonilise haigusena.

Eestis ei ole Rüütli sõnul see ravi kättesaadav kindlasti nii paljudele nakatunutest kui peaks. Ravi saab üle 1200 inimese, kuid hinnangute kohaselt peaks saama isegi üle 3000.

2000. aastal Ida-Virumaalt alanud Eesti HIVi epideemia puudutas eeskätt noori mehi. Just mehed hindavad oma elu tunduvalt negatiivsemalt, selgus Rüütli uuringutest.

„Kui sa oled sõltlane ja psühholoogiliselt raskes seisus, seisad sisuliselt surmaga silmitsi, siis muidugi määrab see ära ka hinnangud elukvaliteedile,“ ütles Rüütel.

Esimene HIVi nakatunu diagnoositi Eestis 1988. aastal. Kuni 1999. aastani oli nakatumisel valdavaks kaitsmata suguline vahekord.

Kuid uue sajandi algul hakkas nakkus kiirelt levima Ida-Viru, eriti Narva linna süstivate narkomaanide seas, kes omavahel süstimistarbeid vahetasid.

Rüütli uuringus osalenuist 85 protsenti on vene rahvusest ja 60 protsenti neist on süstinud narkootikume.

Eesti paistab selle nakkuspuhanguga silma lausa ülemaailmselt. Pärast 1980. aastate HIV-epideemiat Kagu-Aasia riikide süstivate narkomaanide hulgas pole kusagil maailmas süstivate narkomaanide hulgas nii kõrget nakatumise taset kui Ida-Virumaal tekkis eelmise kümnendi algul.

Tallinna HIV-positiivsed hindasid oma elukvaliteeti oluliselt paremaks kui Ida-Virumaa elanikud. Tallinnas on lihtsam tööd leida ja elukeskkond on parem. Paremini hindasid oma hakkamasaamist ka kõrgema sissetulekuga nakatunud ning need, kes on haiguse saanud seksuaalsel teel.

Kõige rohkem mõjutavad elukvaliteedile antavaid hinnanguid see, kas inimesel on töökoht ja kui kaugele on viirus tema organismis arenenud.

Naised olid hinnangutes üldiselt positiivsemad.

Naisi lisandub

Tänaseks päevaks on narkootikumide süstimine Eestis HIVi levikuteena oluliselt langenud ning kasvanud on taas sugulisel teel nakatumine. Samamoodi on kasvanud naiste nakatumine. Aastal 2000 oli HIVi diagnoositute seas naisi kõigest viiendik, 2008. aastal juba üle 40 protsendi.

Üldse on aastate jooksul Eestis HIVi diagnoos välja pandud  7320 inimesel, sealhulgas aids on välja kujunenud 290 inimesel. Mullu diagnoositi uut 411 HIVi juhtu.

Kuid tõelist pilti need numbrid ei kajasta, hinnanguliselt võib Eestis HIVi oma veres kanda isegi kuni 12 000 inimest.

Rüütel ei teinud oma tööd siiski selleks, et saada teada, mida HIVi nakatunud hetkel oma elust arvavad.

„Mu eesmärk oli välja töötada mõõdikute süsteem, mille abil saaks mõõta, kui tõhusalt aitavad need meetmed, mida riik nakatunutele pakub. Kindel on see, et abivõimalused neile ei ole piisavad,“ ütles Rüütel. Riik panustab HIVi ennetamisse ja nakatunute abistamisse küll hiigelsummasid, kuid kui pole võimalik selle tegevuse tulemusi mõõta, siis ei ole kindel, kas raha läheb õigesse kohta.

Vastamata küsimusi on teisigi. Epideemia algul ennustati, et viis aastat hiljem (2006-2008) seisab Eesti silmitsi väga suure hulga HIVi nakatunutega, kes vajavad kallist ravi ja hooldust. Miks nakatunud pole haigeks jäänud on Rüütli sõnul keeruline küsimus. Ennustusi tehes lähtuti Aafrika riikide põhjal tehtud mudelitest, kus pool elanikkonnast põeb tuberkuloosi. Eestis pole see haigus nii levinud.

Üks vastamata küsimus on ka see, kuidas võib masu mõjutada HIVi ja narkomaania levikut Eestis. „Kindlasti on neid, kes töö kaotamise järel taas end süstima hakkavad,“ ütles Rüütel. „Kui väljavaated elus hakkamasaamiseks tunduvad nii mustad, siis võivad nad mõelda, et ainus lahendus on olla laksu all.“

 

20.01.2012 12:48

Kuidas tagada kohtus kvaliteetne kaitse? (1)

Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Anneli Soo uuris oma väitekirjas, kuidas tagada kriminaalmenetluses kõigile kvaliteetne kaitse, olgu siis tegemist palgatud või riigi poolt määratud advokaadiga.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

07.12.2011 08:27

Alkoholi maksustamine Eestis pole optimaalne

Alkoholi optimaalse maksustamise teemal doktoritöö kirjutanud Indrek Saar leiab, et meil on hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud alkoholi maksutõusuks praegu ruumi piisavalt ja see teeks rohkem head kui halba.

14.11.2011 16:52

Miks on venelastel eesti keelt rääkides selline aktsent?

Vene keelt emakeelena rääkijad tajuvad eesti keele vokaale eestlastest erinevalt.

30.10.2011 19:34

Hundid sõid Eestis inimesi veel 140 aastat tagasi (4)

Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha.

12.09.2011 13:36

Suur uuring leidis vererõhku tõstvad geenivariandid

Ülemaailmne uuring tegi kindlaks 29 geenivarianti, mis osalevad vererõhu reguleerimises.

06.07.2011 18:51

Jeesuse kui isiku kirjeldamine on teaduslik fantastika

Sellisele järeldusele jõudis usuteaduskonna lektor Ain Riistan oma doktoritöös «Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis», mis sündis paljude Jeesuse-uuringute analüüsi tulemusena rohkem kui kümne aasta käigus.

27.05.2011 12:09

Kui kindel on ajatempel?

Digiallkirja andes ei mõtle me ülemäära tihti sellele, kui turvaline on kogu see süsteem ning kas keegi pahatahtlik võib meie asemel digiallkirju anda.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

04.04.2011 11:12

Olmereovee saastatust saab mõõta sada korda kiiremini

Varasema seitsme päeva asemel kulub nüüd kõigest üks tund.

23.03.2011 12:02

Papilloomiviiruste rakus säilimine on rünnaku all

Papilloomiviirusega nakatunud rakk on nagu piduriteta auto.

08.03.2011 10:33

Terrorism on vaataja silmades (1)

Terrorismi ühtne defineerimine aitaks riikidel paremini terroristlike mitteriiklike rühmitustega võidelda, leidis René Värk Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud väitekirjas.

08.02.2011 12:45

Popid polümeerid pakuvad huvitavat tulevikku

Terje Raudsepp uuris oma doktoritöös elektrit juhtiva polümeeri polüpürrooli omadusi, millel on palju võimalikke kasutusalasid militaarsest kaitseriietusest kuni kunstlihasteni.

03.12.2010 09:50

Parem pikali kui istuli

Me elame kontorirottide ajastul. Kirjutame artikleid sellest, kuidas arvutid sandistavad inimesi. Meie lihased on pinges ja seljavalu muutunud igapäevaseks jututeemaks. Meid vaevavad heaoluhaigused.

22.11.2010 12:50

Eestis levib kartuli-lehemädaniku uus ohtlikum vorm (1)

Kartuli-lehemädanik on juba üle pooleteise sajandi üks kõige enam kahju tekitav kartulihaigus nii Eestis kui mujal Euroopas. Hiljuti Eesti Maaülikoolis kaitstud Eve Runno-Paursoni doktoritöö näitas, et Eestisse on jõudnud selle tõve uus ja märksa ohtlikum ning agressiivsem vorm.

Anne Weston, Wellcome Images 08.12.2011 10:26

Geenikiip viib täpsema vähidiagnoosini

Kui praegu hindavad arstid kopsuvähi arengut niiöelda silma järgi, siis lähiajal peaks valmima kiip, mis geenide tegevuse põhjal määrab täpsemalt nii vähitüübi, haige prognoositava eluaja kui ka ravi tõhususe.

25.11.2011 15:01

Milleks seentele Facebook? (1)

Kui seenekorjaja suudab metsas kukeseente, puravike, riisikate ja pilvikute seas veel orienteeruda, siis seeneteadlaste elu on märksa keerulisem.

04.11.2011 17:27

Kask teeb ümberkorraldusi

Kas inimene on ainus, kes suudab keskkonda enda tahte järgi ümber korraldada? Kaugeltki mitte! Isegi kased muudavad juurte abil oma ümbrust.

12.10.2011 17:47

Aktiivne meelelahutus peletab stressi

Igapäevaselt depressiooni all kannatavate patsientidega tegelev kliiniline psühholoog Kersti Luuk leidis oma doktoritöös, et meie naised on stressinähtudele topelt altimad kui mehed. Stressi leevendamiseks aga tuleks minna trenni ja olla aktiivne.

11.07.2011 11:27

Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks

Saaremaal ikaldub kartulisaak kuiva suvega, Tartumaal pigem vihmasel.

07.06.2011 16:16

Kuidas tõsta Eesti keskmist eluiga?

Kui Eestis õnnestuks ära hoida kõik välditavad surmajuhtumid, võiks Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga pikeneda 2,7 aasta võrra.

02.05.2011 12:42

Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?

Euroopas üliharuldane metsatüüp, mida leidub aga Lääne- ja Loode-Eestis ning Rootsi lõunaosas.

19.04.2011 13:54

Mida mäletavad ränivetikad?

Mikroskoopilistele üherakulistele ränivetikatele ehk diatomeedele on omane räniühenditest kest, mis säilib setetes veel aastatuhandeid pärast selle kandja surma.

07.04.2011 12:24

Kust on pärit Universumi ehituskivid?

Kuidas on tekkinud kõik need paarsada miljardit galaktikat meie Universumis?

30.03.2011 12:52

Igas metsas ei ole sama palju liike (1)

Metsade liigne raiumine on olnud maailmas juba pikka aega looduskaitse üks püsivaid tulipunkte.

17.03.2011 11:35

Samblikud annavad märku saastunud õhust (3)

Kuigi happeline õhusaaste on viimase aastakümne jooksul Eestis tunduvalt vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud väga teravaks probleemiks meie suuremates linnades.

16.02.2011 15:51

MTV-põlvkonna matemaatikateadlane

Paokil ukse tagant kostuvad veidrad helid. Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas leidub kindlasti lademeis arvuteid, aga kas arvuti teeb sellist madalakõlalist pininat? Mesilased? Talvel?

07.12.2010 10:13

Üks samm edasi võitluses vähi vastu

Darja Lavõgina on taasiseseisvunud Eesti üks nooremaid doktorikraadi omanikke. Novembris kaitses ta kõigest 24-aastasena keemias doktoritöö, milles arendas ja sünteesis nn ARC-tüüpi ainete uue põlvkonna.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.