25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Triin Eller otsustas uurida, kas depressiooni puhul on võimalik leida ka bioloogilisi markereid, mis võimaldavad öelda, kas inimene põeb depressiooni. Nii oleks võimalik vereproovi analüüsides leida lisakinnitust psühhiaatrilisele intervjuule, mis kindlasti endiselt alles jääb.

Depressiooni põhjustamisel mängivad kindlasti rolli nii geenid kui ka keskkond. Samas on see haigus üsna levinud. 2006. aasta andmetel kannatas kliiniliselt väljendunud depressiooni käes ühe kuu lõikes 4,9 protsenti Eesti inimestest.

Geeniuuringud seni tulemuseta

Depressiooniga seotud geenide väljaselgitamine pole veel andnud üheseid tulemusi. Nii on leitud mitmeid kromosoomipiirkondi, mis on seotud depressiooniga. Samas on leitud ka piirkondi, mis seostuvad suitsidaalse käitumise ja varases nooruses alanud depressiooniga.

Aju-uuringud on leidnud kindlaid muutusi depressioonipatsientide ajus, nii on neil aju külgvatsakesed suurenenud, samas on täheldatud, et mitmed teised aju piirkonnad on jällegi vähenenud.

Elleri uuring, mille ta äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks kaitses, võttis vaatluse alla inimese immuunsüsteemi ning tsütokiinid – signaalmolekulid, mille abil immuunrakud omavahel suhtlevad.

„Need rakud annavad signaali organismi põletikureaktsioonist,“ ütles Eller. „Mind huvitas, kas organism käsitleb depressiooni samasuguse põletikuna ning haigetel on põletikumarkerite arv tõusnud.“

Pilt, mis avanes 166 depressioonipatsiendi ja võrdlusrühmaks võetud 94 terve inimese uurimisel osutus aga üsna kirjuks.

„Tõlgendada on seda kaunis raske. Kui ma arstitudengite praktikumi juhendan, siis olen alati öelnud, et depressioon on rühm erineva kuluga haigusi,“ ütles Eller.

Nii on osal depressiooni põdejatest rohkem ärritunud, teised on seevastu äärmiselt loiud ja pidurdunud. Mõnel väljendub depressioon hoopis suure muretsemisena.

Nii tuli ka depressioonihaigete veres põletikumarkereid uurides välja, et sel osal, kellel depressioon väljendus pidurdatusena, olid need markerid tõepoolest tõusnud, see viitas, et organism võitleb depressiooni kui põletiku vastu. Seevastu oli ka rühm selliseid haigeid, kelle veres oli põletikule viitavate markerite arv isegi madalam.

Kuidas mõjub ravi?

Elleri töö teine osa püüdis välja selgitada, kas nende samade vereproovist võetud markerite põhjal on võimalik öelda, kuidas mõjub haigetele ravi levinud antidepressant Cipralexiga.

Ilmnes, et need, kellel olid organismis põletikule viitavate markerite arv tõusnud, reageerisid ka ravile halvemini.

Eller võrdleb depressiooni ravi ja selle tulemuslikkuse hindamist endiselt pimedas toas käsikaudu kompamisega.

„Värske Ameerikas tehtud uuringu järgi tuleb 60 protsenti patsientidele depressiooni raviks esmasena valitud ravimitest välja vahetada, sest need ei toiminud,“ ütles ta.

Tema sõnul on kindel, et intervjuu jääb depressiooni diagnoosimisel endiselt tugisambaks. Kuid tema praeguse uuringu tulemustest kavatseb ta edasi minna ning jälgida eraldi neid haigeid, kelle organism võitles depressiooni kui põletiku vastu ning eraldi neid, kellel põletikunäitajad olid hoopis langenud.

„See nõuab pikki uuringuid ja rohkeid analüüse. Põletikunäitajate pikaajaline jälgimine on üldse väga komplitseeritud, neid võivad mõjutada ka lihtne nohu ja hommikul võetud peavalutablett. Aga igatahes on kavas siit edasi minna,“ ütles ta.

Doktoritöö täisteksti on võimalik lugeda siit.

 

Peeter Langovits, PM/Scanpix 10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

Triin Suvi 25.02.2010 14:04

Eesti seeneteadlane leidis paradiisisaartelt üheksa senitundmatut liiki

India ookeanis asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa maailmas seni tundmatut seeneliiki.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

09.12.2009 22:29

Uuring aitas taastada mitusada kahepaiksete sigimispaika (1)

Väljasuremisohus kahepaiksetele taastati Lõuna-Eestis 340 sigimispaika, mistõttu kasvas mudakonna poolt asustatud veekogude arv piirkonnas kolme aasta jooksul üle kuue korra.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus