27.05.2011 12:09

Kui kindel on ajatempel?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Digiallkirja andes ei mõtle me ülemäära tihti sellele, kui turvaline on kogu see süsteem ning kas keegi pahatahtlik võib meie asemel digiallkirju anda.

Kuidas on lood aga digitaalse ajatempliga? Kuidas tänapäeva digitaalses maailmas turvaliselt tõestada, et dokument või taotlus on loodud just sel ajahetkel?

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis äsja doktorikraadi kaitsnud Margus Niitsoo toob näite patendiametist. Vaja on kinnitada, et dokumendid on sisse antud sel kuupäeval ja kellaajal. Hiljem sama ideed patenteerida püüdjate jaoks on see tõend, et nad on hiljaks jäänud.

“Aga kui patendiametnik peaks tahtma teha sohki, et saada hea idee enda nimele ja ajatemplit muuta?” tõi ta näite.

Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisus oli see, millele Niitsoo krüptograafiaprofessor Ahto Buldase juhtimisel oma töös keskendus.

“Ma leidsin ajatempli turvalisusele parema tõestuse, mis võimaldab tembeldust teha praktikas kiiremini ning leidsin, et mingis mõttes paremini ei saa, sein on ees,” ütles ta.

Töö pealkiri viib mõtte mustkunstile: Oraakliga musta kasti eraldustehnikad rakendustega ajatembeldusele.

“Kui pank võimaldab teha digiallkirja abil ülekandeid, siis panga jaoks on digiallkirja süsteem must kast. Eeldatakse, et digiallkiri on turvaline ning eeldatakse, et kui keegi tahab pangatoimingutesse sisse tungida, siis peab ta olema esimesena võimeline murdma digiallkirja süsteemi,” ütles ta. “Panka ei huvita, kuidas digiallkirja andmine täpselt käib.”

Või siis näide mustkunstist? “Kui mustkunstnik paneb käe musta kasti ja tõmbab välja sealt jänese, siis me näeme kätt ja jänest, aga me ei tea, mis seal kastis juhtus, et seal oli ühtäkki jänes. Selline eeldus on musta kasti eeldus,” ütles ta.

Samamoodi käsitles ta musta kastina seda räsifunktsiooni, mille peale on üles ehitatud GuardTime’i digitembeldustehnoloogia.

“Tänapäevase arvutivõimsuse kasvu juures on kõik krüptograafilised võtmed lõppkokkuvõttes murtavad, küsimus on ainult ajas ja arvutivõimsuses. Kui kellelgi on käes piiramatult arvutivõimsust, siis on võimalik lahti murda kõik,” ütles ta.

Niitsoo arvutused näitavad, et kui digitempli tehnoloogia muutub nii laialdaseks, et sekundis antakse maailmas GuardTime tehnoloogia abil miljon digitemplit sekundis, siis on selle süsteemi lahtimurdmiseks tarvis teha nii palju tehteid, mida iseloomustab arv 2, mille järgi on kirjutatud 20 nulli. “Seega võib öelda, et praeguse lahenduse puhul on digitempliga märgitud dokumendi turvalisus tagatud vähemalt 34 aastaks.”

Niitsoo sai töö kaitsmisega enda nimele ka rekordi: ta on noorim Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsmiseni jõudnu vähemalt viimase poole sajandi jooksul. Mullu sügisel kaitses kraadi Darja Lavõgina, kes oli kaitsmise hetkel 24 aastat 5 kuud ja 10 päeva vana.

Niitsoo oli kaitstes 24 aastat, 4 kuud ja 13 päeva vana.

Niitsoo oleks võinud jõuda doktorikraadini lausa 23-aastaselt, kuid tõmbas ise protsessile mullu sügisel pidurit, et saada endale vastu tugev oponent. Eelmisel nädalal Eestis toimunud rahvusvaheline krüptograafiakonverents EuroCrypt 2011 andis selleks võimaluse.

 

Quantum Day/CC 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

11:07

Mis seos on kaskedel ja tervetel hammastel?

Millised suhkrud on hammastele kasulikumad?

16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

20.03.2012 09:28

Ka liblikad elavad võlgu (1)

Saaremaal ja Muhu loopealsetel elavad päevaliblikad on määratud hääbuma.

17.03.2012 12:01

Kosmosesse rongiga?

Kiiresti ja odavalt ilmaruumi pääsemiseks tuleb ehitada tunnel.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.

06.03.2012 12:12

Keeletehnoloogid koguvad kokku digitaalse eesti keele

Eesti keeletehnoloogid on loomas veebikeskkonda, kuhu kogutakse kokku praegu eri kohtades paiknev eestikeelne digitaalne keelevara.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

16.05.2012 09:01

Müüdid laieneva Euroopa taga

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul.

14.05.2012 10:47

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Kuidas paiknevad Universumis galaktikaparved?

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

12.04.2012 12:06

Novaatoril valmis rakendus Androidi nutitelefonidele

Nüüdsest on Androidi platvormil töötavate nutitelefonide omanikel Novaatori teadusuudiste lugemine oluliselt hõlpsam tänu spetsiaalsele rakendusele.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

29.03.2012 11:38

Novaatori videokonkursi võidufilm linastub Pariisi festivalil

Garaa˛is põlve otsas tehtud õpilasfilm Facebox võitis esmalt Novaatori tänavuse videokonkursi ning tuleb eeloleval nädalavahetusel ainsa Eesti filmina linale Pariisis suurel filmifestivalil.

20.03.2012 10:08

Eesti puisniit koos vihmametsadega liigirikkuse maailmarekordi omanik (2)

Milline paik on maailmas kõige liigirikkam?

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

16.03.2012 13:52

Mobiiliuuring: kui suur on lõhe Tallinna eestlaste ja venelaste vahel? (1)

Kas Tallinna sees on kaks eraldi linna: eestlaste ja venelaste oma?

14.03.2012 14:30

Kas kirjakeelega on jokk? (1)

Kirjakeelt, mida ei kasutata teaduses ja hariduses, pole olemas. Paraku trügib eestlane eesti keelt teadusest välja, tõdes emakeelepäeva ettekandes Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.

08.03.2012 12:36

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas (2)

Eesti ja Soome teadlased: Enamik galaktikaparvi on noored ja välja kujunemas.