14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (0)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

Andriela Rääbise uuritud 131 kõne puhul jagunesid vastused sedaviisi:

jaa (ja)                                                                  42

hallo                                                                      40

(eesnimi)                                                                10

(eesnimi) kuuleb                                                       9

jaa, (eesnimi) kuuleb                                                7

jah                                                                          6

jaa, (eesnimi)                                                           3

jaa, hallo                                                                  2

(eesnimi perekonnanimi)                                            2

(asutuse nimi) kuuleb                                                1

(asutuse nimi)                                                           1

jaa, kuulen                                                               1

kuulen                                                                     1

ma kuulen                                                                1

noo                                                                         1

no tere                                                                    1

no õdak                                                                  1

ma kuulen, tere                                                        1

ei vastata                                                                 1

Doktoritöö on ise leitav siit: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14441

 

14.01.2010 19:45
Lo

No õdak on kõige parem :D

Lisa kommentaar
01.02.2010 23:12

doktoritöö jaoks, 131 kõnet. Teema iseenesest on täiesti absurdne, aga 100 korda suurem valim oleks toonud ehk ka mingi arvestatava tulemuse. Loodan, et tegemist oli riigieelarvelise doktorandiga, aga sekundipõhistes pakettides oma 436 EEK-i (2 sek) oleks ehk ikka süvateaduse nimel võinud ohverdada. Millistel rahvusvahelistel konverentsidel sellise pompöösse-röögatu uurimustööga laineid lüüa...?

Lisa kommentaar
25.02.2010 20:30

kas ta kaitses ka selle?

Lisa kommentaar

 

Merje Toom 25.08.2010 09:41

Ka energiatootmiseks istutatud pajuvõsa kimbutavad haigused

Euroopas, Hiinas ja Ameerikas rajatakse laialdaselt paju- ja papliistandusi. Neist saadav puit on üks alternatiiv fossiilsetele kütustele elektri ja soojuse tootmises.

10.07.2010 20:23

ERR: Veerandil perearstide patsientidest on depressioon

Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritööst selgub, et veerand perearstide poole pöörduvatest patsientidest kannatab depressiooni all.

03.06.2010 12:31

Insult ohustab ka beebisid

Rael Laugesaare väitekiri «Laste insult Eestis – epidemioloogia ja riskitegurid» on esimene sellelaadne uuring Eestis ja kogu Ida-Euroopas.

10.05.2010 13:51

Viipekeel areneb samamoodi nagu suuline keel (1)

Liivi Hollman uuris oma doktoritöös põhivärvinimesid eesti viipekeeles ning leidis , et eesti viipekeel areneb samasuguste seaduspärasuste järgi nagu suuline keel .

23.04.2010 18:50

Depressiooni põhjustab aju vähene plastilisus

Kui aju molekulide vahel ei liigu signaalid enam piisava sujuvusega, siis võib see põhjustada mäluhäireid, aga ka depressiooni.

05.04.2010 11:54

Maiasmokka kihutavad tagant geenid

Kui laps kipub liialdama šokolaadi, pähklite, kohukeste ja magusa jogurtiga, siis ei pruugi olla tegemist lihtsalt mõõdutundetu magusasõbraga. Maiustamise põhjus võib olla hoopis üks geenivariant, mis paneb eelistama kõrge suhkrusisaldusega toiduaineid.

28.03.2010 13:57

Kuidas taimed ennast liigse valguse eest kaitsevad?

Kui päike liiga eredalt kõrvetab, siis paneb inimene ette päikeseprillid või otsib varju. Rohelistel taimedel sellist varjumise võimalust pole, ometi suudavad nemadki ennast liigse valguse eest kaitsta.

25.02.2010 14:04

Eesti seeneteadlane leidis paradiisisaartelt üheksa senitundmatut liiki

India ookeanis asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa maailmas seni tundmatut seeneliiki.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid EestiTÄIENDATUD (6)

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

Arvi Kriis Maaleht/Scanpix 01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

21.05.2010 15:30

Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi (2)

Kui tavaline kunstinäituse külastaja ei tohi mõeldagi sellest, et vanu kuulsaid maale näpuotsaga puudutada, siis Signe Vahur käib neil skalpelliga kallal – kraabib imepisikesi värvikillukesi või lõikab isegi terve tükikese välja.

29.04.2010 15:46

PM: Kristluse käekäik religiooniturul

On doktoriväitekirju, mis selgelt väljuvad oma eriala raamest, ulatudes probleemiseade ja käsitlusega mõjutama ühiskonnasisest dialoogi.

15.04.2010 12:35

Regionaalpoliitikas tuleb olla ettevaatlik

Regionaalpoliitikate rakendamisel tuleb olla ettevaatlik – kuigi vaesemate regioonide toetamisest nende regioonide elanikud võidavad ning see võib parandada ka kogu ühiskonna heaolu, on võimalik saavutada veelgi suurem heaoluparandus, kui soodustada majandustegevust edukates regioonides.

05.04.2010 11:35

PM: Lapsed toituvad praegu tervislikumalt kui Nõukogude ajal (1)

Eesti koolilapsed tarvitavad rasvaseid toite veidi vähem kui Nõukogude ajal, ometi pingutavad nad praegugi rasvade tarvitamisega üle ning toidulaua mitmekesisus jätab soovida, selgub äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst, kirjutas Postimees.

10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:20

Geenimutatsioon pakub kaitset HIV eest

Miks ei nakatu mõnede HIV-positiivsete partnerid hoolimata sellest, et mingeid kaitsevahendeid ei kasutata? Miks ei saa kõrge HIVi nakatumisega piirkondades osa prostituute siiski nakkust?

22.12.2009 16:32

Eestis tekkis ainulaadne HI-viiruse alatüüp

Eestis on süstivate narkomaanide seas tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult Eestist.

09.12.2009 22:29

Uuring aitas taastada mitusada kahepaiksete sigimispaika (1)

Väljasuremisohus kahepaiksetele taastati Lõuna-Eestis 340 sigimispaika, mistõttu kasvas mudakonna poolt asustatud veekogude arv piirkonnas kolme aasta jooksul üle kuue korra.