2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?
02.05.2011 12:42

Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Euroopas üliharuldane metsatüüp, mida leidub aga Lääne- ja Loode-Eestis  ning Rootsi lõunaosas.

Õhukese mullakihiga paesel aluspõhjal kasvavad loometsad on üks haruldasemaid metsatüüpe Euroopas: seda leidub üksnes lubjakivialadel Lääne- ja Loode-Eestis ja Lõuna-Rootsis.

Eesti metsades hõlmavad loometsad kõigest 3,3 protsenti. Vanasti oli loometsade pindala märksa suurem, kuid aegade jooksul on põllumajandus ja metsamajandus tekitanud nende asemele ulatuslikud lagendikud.

 Tähtis kõdupuit

Loometsad on Euroopa mastaabis Eestile vastutuskooslused – mõnes paigas võib neid leiduda ohtralt, kuid need puuduvad mujal ning väärivad seetõttu kaitset.

Eestis on need metsad kuulutatud kaitsemetsadeks ja loometsarikkaimasse piirkonda Raplamaal loodi Vardi looduskaitseala.

Kuid uuritud on loometsi küllaltki vähe, eriti sealseid samblaid ja samblikke. Teadmiste nappuse tõttu võidakse valida valed kaitsemeetmed, mis teinekord teevad olukorra koguni hullemaks. Nõnda juhtus Vardis, kus 1978. aastal kohaliku kaitse alla võetud loometsades ei tehtud küll metsamajanduslikke raieid, kuid koristati jalal kuivanud puud ja lamapuit.

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös uuris Elle Rajandu Raplamaa loometsi. Selgus, et võrreldes teiste kasvupindadega kasvab seal kõige enam sambla- ja samblikuliike just kõdupuidul.

Samuti erineb kõdupuidu liigiline koosseis teiste kasvupindade omast. Kõdupuit on mikrokasvukohtade poolest väga mitmekesine – puiduosade suurus, koore tekstuur, toitainete sisaldus, niiskus ja teised omadused varieeruvad tugevalt ning võimaldavad seetõttu kasvada väga erisugustel liikidel.

 Kadakas aitab samblikke

Kadakas on loometsas tähtis sammalde ja samblike mitmekesisuse soodustajana. Enamik loometsi on okasmetsad, kus lehtpuid on vähe või puuduvad üldse. Teistest okaspuudest aluselisema koorega kadakas pakub kasvupinda mitmesugustele sammaldele ja samblikele, mis muidu puuduksid.

Palju samblaliike kasvas ka tuuleheitel, kus paljanduvad mullapind, kivid ja puujuured, mis pakuvad sammaldele mitmekesiseid kasvuvõimalusi. Tuuleheited on loometsades küllalt sagedased, sest mullakiht on õhuke ja puude juured ei saa seetõttu väga sügavale kinnituda.

Rajandu võrdles loometsa soontaimede, sammalde ja samblike elupaiganõudlusi. Selgus, et need organismirühmad käituvad uuritud keskkonnategurite suhtes erinevalt. Soontaimede liigirikkus oli suurem paremate valgustingimuste korral.

Maapinnasammalde puhul vastupidi: rohkem liike leidus seal, kus ülemised rinded rohkem varju pakkusid. Puidul kasvavate sammalde liigirikkusele oli metsa majandamine, näiteks harvendusraied otseselt kahjulik, kuid puidul kasvavate samblike liigirikkus olenes pigem puuliikide arvust metsas.

Tulemused annavad selgelt märku, kuivõrd oluline on kogu koosluse liigirikkuse kaitset kavandades teada erinevate organismirühmade nõudlusi. Poolikud, näiteks ainult soontaimede põhjal tehtud uurimused võivad siin kätte juhatada eksliku suuna.

Kuid küsimusi on veel palju. Mida täpselt loometsades teha või tegemata jätta? Vanasti on loometsades kohati ka karjatatud, ehk tuleks neid käsitleda hoopis poollooduslike kooslustena, kus mõõdukas inimmõju võib isegi kasuks tulla? Või tuleks hoiduda igasugusest inimtegevusest?

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus