25.11.2011 15:01

Milleks seentele Facebook?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Kui seenekorjaja suudab metsas kukeseente, puravike, riisikate ja pilvikute seas veel orienteeruda, siis seeneteadlaste elu on märksa keerulisem.

Mükoriisaseeni, mis kasvavad kasulikus koostöös taimejuurtega on maailmas vähemalt 20-25 000 eri liiki ja nende hulgas orienteerumine on väga keeruline. Seda enam, et paljud neist seentest on paljale silmale nähtamatud.

Hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kessy Abarenkov lõi töövahendi PlutoF, mis seeneuurijate elu oluliselt lihtsamaks teeb. Aga mitte ainult seeneuurijate, kaugemas tulevikus võiks kogu Eesti eluslooduse kohta kogutud info olla selle platvormi abil kättesaadav.

Kas PlutoF näeb välja nagu Facebook? Mõnevõrra. Seal on seenest tehtud pilte, liiginimi, seene elukoht, ehk paik, kust seda on leitud. Siin võrdlus ka lõppeb. PlutoF ei ole lihtsalt lõbus mänguasi, vaid mõeldud seeneuurijate töö lihtsustamiseks.

Abarenkovi viie aasta töö vili on pilve põhimõttel töötav eluslooduse andmebaaside ja analüüsiplatvorm, kus mahukamaid arvutusi teevad Tartu Ülikoolis asuvad serverid ja arvutuskeskus. Infot on andmebaasi võimalik lisada üle veebi igast maailma paigast, kasvõi metsast iPadiga.

Seeneteadlased teevad seeneliikidel vahet pärilikkusaine abil. Selleks analüüsitakse ribosomaalse DNA üht regiooni, mis on piisavalt muutlik, et liike eristada.

Kõik sel viisil määratud seened maanduvad rahvusvahelises andmebaasis UNITE.

Kuid isegi siia võivad sisse sattuda eksimused. “DNA eraldamisel on võimalik, et kahe eri liigi geenijärjestused kombineeruvad ning saadud kimäär määratakse uue liigina,” ütles Abarenkov. “Nende tuvastamine on väga töömahukas.”

Hiljuti avaldasid Tartu Ülikooli teadlased professor Urmas Kõljala juhtimisel ajakirjas PLoS ONE artikli, milles leidsid rahvusvahelisest seente geenijärjestuste andmebaasi rohkem kui 35 000 järjestuse hulgast ligi 700 sellist, mis kirjeldasid hoopis kimääre ja veel ligi 2200, mille kvaliteet oli vilets. Selle analüüsi töövahendiks oli just PlutoF.

Ülikoolis hallatavas seente geenijärjestuste andmebaasis on üle 200 000 järjestuse, sh seente viljakehadest kirjeldatud 1116 liiki 149st seeneperekonnast. Esindatud on nii kukeseened kui majavamm. Seeneriik on kaetud maailma eri paigust Gröönimaast Tasmaaniani.

Abarenkovi sõnul on edasi võimalik PlutoFist hallatavaks viia kõik Eestis loodavad elurikkuse andmebaasid – seened, loomad, linnud, taimed, putukad. Ühes kohas koos oleks nii laborites saadud andmed, looduses tehtud vaatlused kui kaardirakendus, mis võimaldab looduses uusi vaatlusi sisse kanda. Kui kõik sellised andmed on koos, siis on selle andmebaasi pealt võimalik teha suuri üldistusi tegevaid arvutusi, seda juba Tartu Ülikooli arvutuskeskuse aurumasinatel.

Selle tuleviku esimeseks väljaandeks on eElurikkus, kus kuvatakse integreeritult PlutoFis hoitavate andmebaaside infot. Praegu on lisaks seeneuurijatele PlutoF juba ka putuka-, linnu-, ja taimeuurijate arsenalis.

Siiski ei ole andmebaasis muutuste tegemine võimalik igaühel. Eluslooduse klassifikatsiooniandmeid saavad muuta vaid piiratud arv eksperte, loomade kohta kogutut omakorda haldavad teatud kindlate asutuste töötajad, seente geenijärjestusi saavad lisada ainult UNITE töörühma teadlased.

Muide, kust tuleb keskkonna nimi PlutoF? Kui Abarenkov oma tööd alustas, siis oli Pluuto just planeetide nimistust välja heidetud. “Mul oli tast kahju,” tunnistab ta. F ei tähenda siiski Facebooki, vaid oli lihtsalt esimene täht, mis tundus Plutoga sobiv.

28.11.2011 22:37
Anton Klink

Päris huvitav, aga tõeline uudis on peidus hoopis siin: "...siis on selle andmebaasi pealt võimalik teha suuri üldistusi tegevaid arvutusi, seda juba Tartu Ülikooli arvutuskeskuse aurumasinatel." Kui TÜ arvutuskeskuse inseneridel on õnnestunud salamisi valmis ehitada Babbage'i 1837 aasta aurukompuutri suisa mitu töötavat versiooni (http://www.geeksaresexy.net/2011/09/21/steam-powered-computer-gets-digital-boost), siis uudis seente Facebookist küll kahvatab selle kõrval:)

Lisa kommentaar

 

Quantum Day/CC 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

11:07

Mis seos on kaskedel ja tervetel hammastel?

Millised suhkrud on hammastele kasulikumad?

16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

20.03.2012 09:28

Ka liblikad elavad võlgu (1)

Saaremaal ja Muhu loopealsetel elavad päevaliblikad on määratud hääbuma.

17.03.2012 12:01

Kosmosesse rongiga?

Kiiresti ja odavalt ilmaruumi pääsemiseks tuleb ehitada tunnel.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.

06.03.2012 12:12

Keeletehnoloogid koguvad kokku digitaalse eesti keele

Eesti keeletehnoloogid on loomas veebikeskkonda, kuhu kogutakse kokku praegu eri kohtades paiknev eestikeelne digitaalne keelevara.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

16.05.2012 09:01

Müüdid laieneva Euroopa taga

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul.

14.05.2012 10:47

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Kuidas paiknevad Universumis galaktikaparved?

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

12.04.2012 12:06

Novaatoril valmis rakendus Androidi nutitelefonidele

Nüüdsest on Androidi platvormil töötavate nutitelefonide omanikel Novaatori teadusuudiste lugemine oluliselt hõlpsam tänu spetsiaalsele rakendusele.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

29.03.2012 11:38

Novaatori videokonkursi võidufilm linastub Pariisi festivalil

Garaa˛is põlve otsas tehtud õpilasfilm Facebox võitis esmalt Novaatori tänavuse videokonkursi ning tuleb eeloleval nädalavahetusel ainsa Eesti filmina linale Pariisis suurel filmifestivalil.

20.03.2012 10:08

Eesti puisniit koos vihmametsadega liigirikkuse maailmarekordi omanik (2)

Milline paik on maailmas kõige liigirikkam?

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

16.03.2012 13:52

Mobiiliuuring: kui suur on lõhe Tallinna eestlaste ja venelaste vahel? (1)

Kas Tallinna sees on kaks eraldi linna: eestlaste ja venelaste oma?

14.03.2012 14:30

Kas kirjakeelega on jokk? (1)

Kirjakeelt, mida ei kasutata teaduses ja hariduses, pole olemas. Paraku trügib eestlane eesti keelt teadusest välja, tõdes emakeelepäeva ettekandes Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.

08.03.2012 12:36

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas (2)

Eesti ja Soome teadlased: Enamik galaktikaparvi on noored ja välja kujunemas.