29.04.2010 15:46

PM: Kristluse käekäik religiooniturul

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

On doktoriväitekirju, mis selgelt väljuvad oma eriala raamest, ulatudes probleemiseade ja käsitlusega mõjutama ühiskonnasisest dialoogi.

Üks niisugustest on 19. aprillil Tartu Ülikooli usuteaduskonna nõukogus toimunud kaitsmisel teoloogiadoktori kraadi pälvinud Ingmar Kure monograafia «Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus», kirjutas Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann Postimehes.

Võõrsõnadest küllastatud pealkirja taga avaneb enam kui kolmesajal leheküljel arutlus ühe meie kõigi aegade tõsiseima, võimalik, et koguni eksistentsiaalse küsimuse üle: kuidas järgida Kristust esiteks olukorras, kus meil on tegemist religioonide turuga koos kõige sellest tulenevate tagajärgedega, ja teiseks olukorras, kus kogu Euroopa on viimased kaks ja pool sajandit, alates valgustusest, liikunud (pöördumatult?) sekularisatsiooni lainel?

Eestis, kus kirik on lahutatud riigist ja usuelu on leebelt öeldes leige, kogeb rahvakiriku staatuses olev evangeelne luteri kirik oma perifeersust ja üha süvenevat formaalsust. Tegemist on surnud ringiga. Juhtiv kirik ei saa kaasa rääkida ühiskonna eetilises eneseharimises, kui religioon on kiivalt taan­datud eraasjaks.

See ei tähenda, et inimeste religioossed vajadused jääksid omapäi. Ingmar Kure intrigeerivalt käsitletud religioonide turult leitakse sobiv nišš igal juhul ja sageli nende vabakiriklike või karismaatiliste ühenduste näol, kes kasutavad vastutulekuks kõiki tänapäeva tehnoloogilisi ja suhtekorralduslikke võimalusi. Kiriku ühiskondliku funktsiooni taastamine on tema autoriteedi küsimus, sest «üldrahvalik traditsioon ei seo enam eurooplast kirikuga».

Kure monograafia põhisõnum tugineb veendele, et «elumuutev evangeelium saab rakenduda kristliku ühtekuuluvusena praktilises elus». Mõte on selles, et ükski kristlik konfessioon ei ajaks enam eraldi oma asja – kui, siis ainult liturgilistes praktikates ja kristlike sündmuste fookustes –, vaid leiaks end oikumeenilises evangelisatsioonis. Selle sisuks on Kristuse evangeeliumi lahutamatu seostamine sotsiaalse hoolega.

Kurg möönab, et oikumeeniat, st ühist tegutsemisala ähvardab religioonide turul kirikutevaheline kartellikokkuleplus. Üksnes kirikute kooslus, «mis väljendab end püsivate väärtuste kaudu», otsustab selle, kas taastub «kristlik vastupanuvõime Euroopa sekulariseerumisele, millega koos on evangeeliumi tõe esitamine tõugatud avalikust sfäärist privaatsesse».

Kure, nagu mitmete teiste tema viidatud nimekate kolleegide järeldus on lääne tsivilisatsiooni eluline dilemma: kas hajuda religioonide turul või ühineda evangelisatsioonis. Valik pole enam kiriku enda, vaid kogu Euroopa avalikkuse päralt.

Ingmar Kure doktoritööd on võimalik lugeda siit.

 

20.01.2012 12:48

Kuidas tagada kohtus kvaliteetne kaitse? (1)

Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Anneli Soo uuris oma väitekirjas, kuidas tagada kriminaalmenetluses kõigile kvaliteetne kaitse, olgu siis tegemist palgatud või riigi poolt määratud advokaadiga.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

07.12.2011 08:27

Alkoholi maksustamine Eestis pole optimaalne

Alkoholi optimaalse maksustamise teemal doktoritöö kirjutanud Indrek Saar leiab, et meil on hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud alkoholi maksutõusuks praegu ruumi piisavalt ja see teeks rohkem head kui halba.

14.11.2011 16:52

Miks on venelastel eesti keelt rääkides selline aktsent?

Vene keelt emakeelena rääkijad tajuvad eesti keele vokaale eestlastest erinevalt.

30.10.2011 19:34

Hundid sõid Eestis inimesi veel 140 aastat tagasi (4)

Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha.

12.09.2011 13:36

Suur uuring leidis vererõhku tõstvad geenivariandid

Ülemaailmne uuring tegi kindlaks 29 geenivarianti, mis osalevad vererõhu reguleerimises.

06.07.2011 18:51

Jeesuse kui isiku kirjeldamine on teaduslik fantastika

Sellisele järeldusele jõudis usuteaduskonna lektor Ain Riistan oma doktoritöös «Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis», mis sündis paljude Jeesuse-uuringute analüüsi tulemusena rohkem kui kümne aasta käigus.

27.05.2011 12:09

Kui kindel on ajatempel?

Digiallkirja andes ei mõtle me ülemäära tihti sellele, kui turvaline on kogu see süsteem ning kas keegi pahatahtlik võib meie asemel digiallkirju anda.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

04.04.2011 11:12

Olmereovee saastatust saab mõõta sada korda kiiremini

Varasema seitsme päeva asemel kulub nüüd kõigest üks tund.

23.03.2011 12:02

Papilloomiviiruste rakus säilimine on rünnaku all

Papilloomiviirusega nakatunud rakk on nagu piduriteta auto.

08.03.2011 10:33

Terrorism on vaataja silmades (1)

Terrorismi ühtne defineerimine aitaks riikidel paremini terroristlike mitteriiklike rühmitustega võidelda, leidis René Värk Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud väitekirjas.

08.02.2011 12:45

Popid polümeerid pakuvad huvitavat tulevikku

Terje Raudsepp uuris oma doktoritöös elektrit juhtiva polümeeri polüpürrooli omadusi, millel on palju võimalikke kasutusalasid militaarsest kaitseriietusest kuni kunstlihasteni.

03.12.2010 09:50

Parem pikali kui istuli

Me elame kontorirottide ajastul. Kirjutame artikleid sellest, kuidas arvutid sandistavad inimesi. Meie lihased on pinges ja seljavalu muutunud igapäevaseks jututeemaks. Meid vaevavad heaoluhaigused.

22.11.2010 12:50

Eestis levib kartuli-lehemädaniku uus ohtlikum vorm (1)

Kartuli-lehemädanik on juba üle pooleteise sajandi üks kõige enam kahju tekitav kartulihaigus nii Eestis kui mujal Euroopas. Hiljuti Eesti Maaülikoolis kaitstud Eve Runno-Paursoni doktoritöö näitas, et Eestisse on jõudnud selle tõve uus ja märksa ohtlikum ning agressiivsem vorm.

Anne Weston, Wellcome Images 08.12.2011 10:26

Geenikiip viib täpsema vähidiagnoosini

Kui praegu hindavad arstid kopsuvähi arengut niiöelda silma järgi, siis lähiajal peaks valmima kiip, mis geenide tegevuse põhjal määrab täpsemalt nii vähitüübi, haige prognoositava eluaja kui ka ravi tõhususe.

25.11.2011 15:01

Milleks seentele Facebook? (1)

Kui seenekorjaja suudab metsas kukeseente, puravike, riisikate ja pilvikute seas veel orienteeruda, siis seeneteadlaste elu on märksa keerulisem.

04.11.2011 17:27

Kask teeb ümberkorraldusi

Kas inimene on ainus, kes suudab keskkonda enda tahte järgi ümber korraldada? Kaugeltki mitte! Isegi kased muudavad juurte abil oma ümbrust.

12.10.2011 17:47

Aktiivne meelelahutus peletab stressi

Igapäevaselt depressiooni all kannatavate patsientidega tegelev kliiniline psühholoog Kersti Luuk leidis oma doktoritöös, et meie naised on stressinähtudele topelt altimad kui mehed. Stressi leevendamiseks aga tuleks minna trenni ja olla aktiivne.

11.07.2011 11:27

Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks

Saaremaal ikaldub kartulisaak kuiva suvega, Tartumaal pigem vihmasel.

07.06.2011 16:16

Kuidas tõsta Eesti keskmist eluiga?

Kui Eestis õnnestuks ära hoida kõik välditavad surmajuhtumid, võiks Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga pikeneda 2,7 aasta võrra.

02.05.2011 12:42

Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?

Euroopas üliharuldane metsatüüp, mida leidub aga Lääne- ja Loode-Eestis ning Rootsi lõunaosas.

19.04.2011 13:54

Mida mäletavad ränivetikad?

Mikroskoopilistele üherakulistele ränivetikatele ehk diatomeedele on omane räniühenditest kest, mis säilib setetes veel aastatuhandeid pärast selle kandja surma.

07.04.2011 12:24

Kust on pärit Universumi ehituskivid?

Kuidas on tekkinud kõik need paarsada miljardit galaktikat meie Universumis?

30.03.2011 12:52

Igas metsas ei ole sama palju liike (1)

Metsade liigne raiumine on olnud maailmas juba pikka aega looduskaitse üks püsivaid tulipunkte.

17.03.2011 11:35

Samblikud annavad märku saastunud õhust (3)

Kuigi happeline õhusaaste on viimase aastakümne jooksul Eestis tunduvalt vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud väga teravaks probleemiks meie suuremates linnades.

16.02.2011 15:51

MTV-põlvkonna matemaatikateadlane

Paokil ukse tagant kostuvad veidrad helid. Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas leidub kindlasti lademeis arvuteid, aga kas arvuti teeb sellist madalakõlalist pininat? Mesilased? Talvel?

07.12.2010 10:13

Üks samm edasi võitluses vähi vastu

Darja Lavõgina on taasiseseisvunud Eesti üks nooremaid doktorikraadi omanikke. Novembris kaitses ta kõigest 24-aastasena keemias doktoritöö, milles arendas ja sünteesis nn ARC-tüüpi ainete uue põlvkonna.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.