09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut

Sven Paulus
Skype:
sven.paulus@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

Mida superkondensaatorid endast üldse kujutavad?

Tavakasutaja jaoks on need mõnevõrra sarnased korduvkasutatavate patareidega. Nad on samuti energiasalvestussüsteemid, kuhu saab elektrienergiat salvestada ning vajadusel seda kasutada. Aga on ka mõned erinevused.

Kui tuua paralleele spordist, siis superkondensaator on nagu sprinter – lühikese aja jooksul annab ta välja suure koguse temasse salvestatud elektrienergiat. Patareid on jälle nagu pikamaajooksjad, nendel on korraga kättesaadav elektrienergiahulk väiksem, aga nende tühjenemisaeg on pikem. See tuleb nende erinevast tööpõhimõttest, et elektrilise kaksikkihi kondensaatoritesse toimub energia salvestamine puhtalt füüsikalise absorptsiooni ehk staatiliste laengute tõmbumise kaudu, aga patareidesse läbi elektrokeemiliste reaktsioonide. Kuivõrd elektrokeemilistest reaktsioonidest energia kättesaamine on aeglasem, siis on patareide tühjenemistsükkel ajaliselt pikem, ent laadimis- ja tühjakslaadimiskiirus superkondensaatoritest aeglasem.

Patareid käivad elektrooniliste aparaatide sisse, aga kus on superkondensaatoreid vaja?

Kondensaatoreid kasutatakse aparaatides, kus on vaja lühiajalist suure võimsusega vooluimpulssi. Kui võtame näiteks sadamates töötavad kraanad, millega tõstetakse suuri konteinereid, siis patareid sinna hästi ei sobi. Esiteks nende täis- ja tühjakslaadimiste arv on väiksem, enne kui nad oma aja üle elavad, aga kondensaatoritel on see kuni miljon tsüklit. Lisaks sellele toimub see tõstmine lühiajaliselt, aga rakendada on vaja suurt jõudu ja seetõttu sobivad kondensaatorid paremini.

Kui võtaksime nüüd elektriautod, siis seal on patareide ülesanne tagada elektrimootori töö pikema ja stabiilsema liikumise vältel, aga superkondensaatorid sobivad hästi kiirenduse jaoks ja pidurdusenergia salvestamiseks. Patareid laeme täis mõne tunniga, aga superkondensaatoritel kulub selleks kuni mõni minut. Seepärast suudavad nad ka pidurdusenergia ehk hästi lühikese aja jooksul toimuva muutusest vabaneva energia salvestada endasse kiiremini. Patareid ja superkondensaatorid pole süsteemid, mis peaksid kuskil üksteist asendama, vaid neid võiks kasutada paralleelselt erinevates elektrisüsteemides.

Millised küsimused olid teie doktoritöös uurimise all?

Superkondensaatorite võimsustihedus, mida me nende puhul taga ajame, sõltub väga palju sellest, millises pingetevahemikus saame seda süsteemi kasutada. Parimad tulemused on seni saadud orgaanilistel solventidel baseeruvate superkondensaatoritega. Näiteks solvendiks on atsetonitriil ja selles on lahustatud mõni kvaternaarne ammooniumsool. Sellise süsteemi töövahemik oleks umbes kolm volti.

Kui tõstaksime selle töövahemiku kolmelt neljale voldile, võiksime saada kuni kaks korda suurema võimsustiheduse. Eeldusel, et ülejäänud parameetrid nagu mahtuvus ja takistus selles süsteemis oleksid enam-vähem samad. Ioonsete vedelike puhul loodetakse, et võiks saada laiemat potentsiaalide vahemikku, kus nad on stabiilsed. Seda on ka nähtud selliste elektroodide puhul nagu on plaatinaelektroodid või klaassüsinikelektroodid. Aga elektrilise kaksikkihi kondensaatori elektroodid on enamasti amorfsed süsinikelektroodid. Kui ma mõõdan nende elektroodidega, siis ioonsete vedelike stabiilsus jääb ikkagi sinna kolme voldi kanti.

Minu töö lähtuski sellest, et uurida, mis võiks olla põhjused, miks me selles süsteemis ei näe nii laia ideaalse polariseeritavuse ala nende ioonsete vedelike puhul. Ja ma uurisin konkreetselt ioonsetes vedelikes olevate anioonide mõju sellele potentsiaalide vahemikule. Nagu näha oli, siis anioonide valik on üsna oluline, tuleb kindlasti leida sobiva ja stabiilse aniooniga ioonne vedelik, et saaks seda kasutada elektrilise kaksikkihi kondensaatoris.

Kui populaarne on antud teema energiasalvestusseadmete valdkonnas?

Energiasalvestusseadmed on väga kuum teema, kuna teame, et ainult fossiilseid kütuseid me enam kaua kasutada ei saa. Tuleb leida alternatiivseid energia tootmise ja salvestamise seadmeid nagu näiteks kütuseelemendid, superkondensaatorid ja erinevad patareid. Seepärast on superkondensaatorite uurimine oluline ja üsnagi populaarne uurimisteema.

Mis võiks ees oodata, juhul kui teadlastel õnnestub luua paremaid supekondensaatoreid?

Üks suund oleks kindlasti elektriautode laiem levik ja samuti üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale. Seal kerkib muidugi küsimus elektrienergia tootmisest, hetkel Eestis jätkaksime siiski fossiilsete kütuste tarbimisega. Aga järjest rohkem võiks kasutada tuule- ja päikeseenergiat. Arvestades rannikupiirkondi on Eestis tuuleenergial päris suur potentsiaal. Ka seal on energia salvestamisel superkondensaatoril väga suur roll, sest tuul ei puhu kogu aeg ühe kiirusega, vaid võivad olla üsna tugevad ja suure võimsusega tuuleiilid. Ja selleks on meil vaja kiiret süsteemi, mis suudaks kiiresti akumuleerida selle energia, mis on sel tuulepuhangu hetkel kättesaadav, ja siis laadida aeglaselt patareid.

Kuivõrd keskkonnasõbralikud on taolised superkondensaatorid?

Nad mõnes mõttes on ja ka ei ole keskkonnasõbralikumad. Kui võtame nende tööea, siis neid võib täis ja tühjaks laadida kuni miljon tsüklit, seda on väga palju. Neid pole ka vaja väga tihti vahetada, mis tähendab, et neid ei pea nii palju tootma ja kogu solventide ja materjalide kulu on sellevõrra väiksem. Olenevalt superkondensaatoritest kasutatakse neis erinevaid materjale. Süsinik üldiselt pole probleem, aga veidi problemaatilisemad on solvendid, mida seal kasutatakse. Kui räägime orgaanilistest solventidest, mida elektrolüütides kasutatakse siis keskkonnasõbralikkusega on nii ja naa. Öeldakse, et atsetonitriil on mõnevõrra keskkonnaohtlik. Samas, kui solventidega mõistlikult ringi käia ja tööstuses rakendada sobivad meetmed kemikaalide ohutuks kasutamiseks ja tootmiseks, siis pole see ehk nii suur probleem, sest inimkond kasutab palju ohtlikumaid aineid. Neid ioonseid vedelikke, mida uurisin, peetakse mõneti natuke keskkonnasõbralikumaks ja mõneti jälle mitte. Nende tootmine pole eriti keskkonnasõbralik protsess, sest solventide kulu on päris suur. Ometi on see eelis, et ioonsete vedelike aururõhk on madalam, mis tähendab, et keskkonda neid aurustumise kaudu praktiliselt ei satu. Kogu seda keskkonnasõbralikkuse küsimust tuleb vaadata laiemalt, mitte ainult ühte aspekti.

Kas ka ettevõtjatel on huvi selle vastu, mida teadlased laborites antud teemal uurivad?

Energeetikas on tegelikult väga paljud suurtootjad huvitatud sellest, mis toimub just superkondensaatorite, patareide ja kütuseelementide valdkonnas. Ka nemad peavad vaatama tulevikku, et näiteks milliseid autosid arendada ja kuidas olla esimene, kes tuleb uue lahendusega turule. Selleks peab teadusmaastikul toimuvaga väga kursis olema. Sestap toimuvad kohtumised nii teadlaste kui ka tootjate vahel, et arutada, kuhu poole liikuda ning kuidas teadust rahastada, saamaks võimalikult efektiivseid tulemusi.

Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

09.01.2012 15:17
Kuu-uurija

Kujutan ette, millise "turbo" saaks kondekaga...

Lisa kommentaar

 

Quantum Day/CC 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

11:07

Mis seos on kaskedel ja tervetel hammastel?

Millised suhkrud on hammastele kasulikumad?

16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

20.03.2012 09:28

Ka liblikad elavad võlgu (1)

Saaremaal ja Muhu loopealsetel elavad päevaliblikad on määratud hääbuma.

17.03.2012 12:01

Kosmosesse rongiga?

Kiiresti ja odavalt ilmaruumi pääsemiseks tuleb ehitada tunnel.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.

06.03.2012 12:12

Keeletehnoloogid koguvad kokku digitaalse eesti keele

Eesti keeletehnoloogid on loomas veebikeskkonda, kuhu kogutakse kokku praegu eri kohtades paiknev eestikeelne digitaalne keelevara.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

16.05.2012 09:01

Müüdid laieneva Euroopa taga

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul.

14.05.2012 10:47

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Kuidas paiknevad Universumis galaktikaparved?

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

12.04.2012 12:06

Novaatoril valmis rakendus Androidi nutitelefonidele

Nüüdsest on Androidi platvormil töötavate nutitelefonide omanikel Novaatori teadusuudiste lugemine oluliselt hõlpsam tänu spetsiaalsele rakendusele.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

29.03.2012 11:38

Novaatori videokonkursi võidufilm linastub Pariisi festivalil

Garaa˛is põlve otsas tehtud õpilasfilm Facebox võitis esmalt Novaatori tänavuse videokonkursi ning tuleb eeloleval nädalavahetusel ainsa Eesti filmina linale Pariisis suurel filmifestivalil.

20.03.2012 10:08

Eesti puisniit koos vihmametsadega liigirikkuse maailmarekordi omanik (2)

Milline paik on maailmas kõige liigirikkam?

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

16.03.2012 13:52

Mobiiliuuring: kui suur on lõhe Tallinna eestlaste ja venelaste vahel? (1)

Kas Tallinna sees on kaks eraldi linna: eestlaste ja venelaste oma?

14.03.2012 14:30

Kas kirjakeelega on jokk? (1)

Kirjakeelt, mida ei kasutata teaduses ja hariduses, pole olemas. Paraku trügib eestlane eesti keelt teadusest välja, tõdes emakeelepäeva ettekandes Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.

08.03.2012 12:36

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas (2)

Eesti ja Soome teadlased: Enamik galaktikaparvi on noored ja välja kujunemas.