Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

Vale puha. Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetoolis kaitstud doktoritöös võttis Siiri Silm vaatluse alla, kuidas aastaajad mõjutavad Eesti inimeste alkoholitarbimist, sündide statistikat ning kuidas inimesed vastavalt aastaaegadele ühest kohast teise kolivad.

Selgub, et parasvöötmelises Eestis on aastaaegade vaheldumisel inimkäitumisele oluline mõju.

Tavapäraselt keskenduvad sesoonsuse uurijad taimedele, keskkonnale ja loomariigile, oluliselt vähem on uuritud aastaaegade mõju inimkäitumisele.

Millal juuakse?

Alkoholi tarbimise puhul on mitmete riikide uurijad leidnud, et aastalõpp on periood, mil inimesed tavalisest rohkem joovad. Hollandis näiteks tõusis alkoholitarbimine aasta kahel viimasel nädalal 70 protsenti.

Siiri Silm võttis ette nii Eestis alkoholi müügiandmed, aktsiiside laekumise, tarbijaküsitlused kui vaatles ka purjus juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu ning andmeid selle kohta, millal pöörduvad inimesed kõige sagedamini alkoholi liigtarvitamisest tekkinud probleemidega abi otsima.

Õllejoomise tipphooaeg on juunist augustini, kõige vähem õlut juuakse Eestis aasta kahel esimesel kuul. Kolme suvekuuga juuakse ära tervelt 34 protsenti kogu aastas tarbitavast õllest.

Viina juuakse kõige rohkem aasta lõpus ja juunis. Veini juuakse samuti enam suvel ja aasta lõpus

Purjus autojuhi poolt põhjustatud liiklusõnnetusi on samuti enim suvekuudel. Maist septembrini juhtub 56,6 protsenti kõigist purjus juhi süül toimunud avariidest. Kõige vähem avariisid põhjustavad purjus juhid veebruaris.

Silm leiab, et kõige täpsemini käivad koos temperatuurimuutused ja õlletarbimine. Suvel juuakse rohkem õlut, sest janutab. Seevastu jahedatel suvedel on õlletootmine tavalisest väiksem, sest seda ka juuakse jahedama ilmaga vähem.

Nii veini kui õlle tarbimise puhul on teguriks see, et suvel on rohkem vabaõhuüritusi ja grillpidusid.

Suvine ränne

Vastavalt aastaajale vahetab oma elukohta viis protsenti Eesti inimestest, leidis Silm EMT mobiiltelefonide positsioneerimisandmeid analüüsides.

Kui oktoobrist aprillini on nii linnades kui maal inimesed üsna paiksed, siis soojade ilmade saabumisega koos algab ränne, mis viib inimesi linnadest mere äärde, linnalähedastesse suvilapiirkondadesse ja saartele. Hooajaliste rändurite seas on rohkem eakaid.

Suvel langeb Tallinna elanike arv kuni 15 protsenti, samas Peipsi kaldal Alajõel kasvab suvel elanike arv 400 protsenti. Talvehooajal on seal paiksed 50 inimest, suvel 250.

„Seda on oluline uurida, et omavalitsused saaksid elu planeerida. Elanike arvu muutusi on vaja teada kasvõi näiteks selleks, et prügivedu korraldada,“ ütles Silm.

Lapsed sünnivad kevadel

Oma töös võttis Silm ette ka andmebaasi, mis sisaldas 1. jaanuaril 2001 kõiki Eestis elanud inimesi, kokku 1 387 939 inimest.

Kõigi nende sünnipäevi analüüsides tuli välja selge sesoonsuse ilming. Kõige rohkem lapsi on sündinud märtsis. Kõige vähem Eesti elanikke omab sünnipäeva oktoobris.

Siin toimus aga 20. sajandi keskpaigas oluline nihe. Varem maalise elustiiliga rahvas eelistas perre lapsi saada sügisel või aasta lõpukuudel.

Sajandi keskel algas aga kiire linnastumine ning sündide maksimum nihkus üle kevadesse ja miinimum aasta lõpukuudesse.