01.10.2008 13:17

Ainult õhksoojuspumbale lootjat ähvardab külmasurm

Erik Puura
Skype:
erik.puura@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Lasin paigaldada õhksoojuspumba – peamiselt seetõttu, et ridaelamus kõik nii ühiselt otsustasid lootuses, et järjest suurenevaid küttekulusid on võimalik alla suruda.

Margiks sai Fujitsu Nocria AWYZ14LBC - inverteriga õhk-õhk soojuspump küttevõimsusega 6 kilovatti ja Arctic varustusega (75 vatine põhjasoojenduskaabel). Hind koos paigaldusega oli 22 000 krooni, kokkuleppehind lähtudes suuremast tellimusest.

Ma ei sukeldu seadme tööpõhimõtte detailsesse kirjeldusse – ühe lausega öeldes on rõhku ja temperatuuri varieerides ning süsteemis ringlevat ainet R-410A elektri abil pumbates võimalik saada välisõhust elamisse soojust ning seda nii efektiivselt, et soodsa välistemperatuuri korral kulub elektrit kütteks isegi üle nelja korra vähem, keskmiselt kogu kütteperioodi lõikes arvestatakse aga, et võrreldes tavalise elektriküttega kulub energiat umbes 2 – 2,5 korda vähem – juhul, kui pump on õigesti paigaldatud ning eluruumide planeering lubab enamvähem ühtlast sooja õhu jaotust.

Kompressor paikneb õues ning puhur paigaldatakse toaseinale. Aine, mis uuemates soojuspumpades ringleb, on R410-A - difluorometaani (CH2F2, tuntud ka kui R-32) ja pentafluoroetaani (C2HF5, R-125) segu. Erinevalt varem kasutatud R-22-st ei põhjusta R410-A vallapääsemine keskkonda osoonikihi hävimist, küll aga on see 1725 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Normaalrõhul on R410-A keemispunkt -52,7°C – siin peitub vastus ka küsimusele, kuidas -20°C juures on võimalik õhust soojusvahetitega sooja õhku saada.

Kohe aga tuleb välja öelda, et tegemist on alternatiivküttega, mis rahuldab soojavajadused efektiivsemalt võrreldes elektriradiaatoritega ainult teatud temperatuurivahemikus. Parimaks vahemikuks on -7 - +7°C, kus kütte kasutegur COP (1 kilovati elektrienergiaga  saadav soojusvõimsus kilovattides) on näiteks Fujitsu Nocria puhul 4 kandis.

Meie kliimatingimustes täielikult õhksoojuspumbale panustada ei saa. Mida külmem on, seda rohkem efektiivsus langeb – seade töötab ka näiteks -30°C juures, ent kasutab sama soojushulga andmiseks võrreldes elektriradiaatoriga rohkem energiat ja kuigi Nocria välisosal on soojenduskaablid, muutuvad temperatuuri langedes seadme sulatamistsüklid järjest pikemateks.

Umbes -15°C….-20°C juures jääb õhksoojuspumpade võimsusest vajaka ning masina säästmiseks oleks mõistlik lähtuda juhendist ning -15°C juures seade välja lülitada, kasutades eluruumides täielikult elektri- või ahikütet. Eelmisel eriti soojal talvel langes temperatuur Tartus alla -15°C ainult ühel ööl, samas 2006./2007. aasta talvel oli selliseid öid 13 ning 2005./2006. aasta talvel 15.

Näiteks 17.-23. jaanuaril 2006 oli temperatuur Tartus kogu aeg alla -20 °C, langedes kuni -28,6°C-ni. Külmasid talvesid koos pikemate külmaperioodidega tuleb meil veel kindlasti. Nendeks perioodideks peab olema varuks mingi teine kütteallikas.

Teine oluline aspekt on sooja levik – kui radiaatorid on tavaliselt igas toas, siis ühel õhksoojuspumbal on üks puhur ja soojus levib nendesse ruumidesse, kuhu soe õhk saab vabalt liikuda. Kinniste uste taha soe õhk ei liigu ning mida rohkem takistusi ja sopistusi, seda vähem sooja õhku edasi kandub. Lisaks tuleb arvestada, et suurimal puhumisvõimsusel on õhuvoog ka 5-6 meetri pealt tunda ning puhuri poolt tekitatav kohin külgnevatesse ruumidesse kuulda. Otstarbekas on puhur paigutada näiteks elutuppa või koridori (mitte magamistuppa) ning suunata õhuvoogu teiste tubade suunas; samas võivad ruumidesse ikkagi jääda mitmekraadised erinevused ning kui see tekitab ebamugavust, saab vahet kompenseerida näiteks elektriradiaatorite abil.

Õue paigaldatud kompressorist tilgub välja vesi – kuivõrd õhutemperatuur seadme töötades langeb, siis niiskus õhus kondenseerub. Eriti suur vee-eraldus on talvel, kus sulatamistsükli käigus tekib jääsulamisvesi. Sõltuvalt paigaldusest võib vee tilkumine põhjustada ebamugavusi ja probleeme.

Suurtes korrusmajades, kus eraldi soojamõõtureid pole või keerulise torudesüsteemi tõttu neid panna ei saagi, on õhksoojuspump pigem luksusese, mis aitab saada soojust siis, kui kütet pole veel sisse lülitatud või on see juba välja lülitatud. Variant on keskküte üldse maha võtta ja loota kõige külmemal perioodil elektriradiaatoritele – aga kas elektriühendused vastu peavad? Lisaks, kui üha rohkem kortereid endid keskküttesüsteemist lahti ühendavad, siis keskküttesüsteemi haldaja aastaringsete püsikulude tõttu kasvavad teiste elanike küttekulud veelgi.

Täiendava lisaväärtusena saab õhksoojuspumpade uuemaid mudeleid kasutada suvel konditsioneerina. Kas see on meie kliimaoludes niivõrd vajalik, et uue mugavuse nimel veelgi energiatarbimist suurendada – on omaette küsimus.

 

Küllike Rooväli, PM/Scanpix 05.03.2010 17:22

Kuhu tasub Eestis tuulikuid püstitada? (3)

Eesti võiks sada protsenti elektrit toota tuulest, ütleb Tartu Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Ain Kull. Ta on üks Eesti tuuleatlase koostajatest ja tuulest siin maal puudust pole.

AFP/Scanpix 15.02.2010 17:16

Norra plaanib ehitada maailma võimsaima tuuliku (2)

Norra plaanib ehitada maailma võimsaima tuuliku, lootuses, et uus tehnoloogia suurendab meres asuvate tuulefarmide kasumlikkust.

03.02.2010 12:26

Obama asus tuumaenergiat toetama

USA on oma 2011. aasta eelarves ette näinud suuremahulise tuumaenergia arendamisse suunatud laenude tagamise.

27.01.2010 10:10

Elektrit hakatakse tootma ka kosmoses? (2)

Euroopa ettevõte tahab hakata kosmoses energiat tootma. Plaan näeb ette satelliitide orbiidile saatmist, mis seal energiat salvestaksid ning kogutu infrapunalaseri abil maapinnale saadaks.

15.01.2010 10:40

Visioonid aastaks 2020: energia

Berkeley ülikooli taastuvenergia laboratooriumi direktori Daniel Kammeni sõnul peab inimkond 2020. aastaks olema selgelt üle läinud taastuvenergia kasutamisele.

21.12.2009 15:32

Kuidas mõõta Hiina kasvuhoonegaaside emissiooni?

Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.

17.12.2009 13:05

Bakterid muudavad süsihappegaasi päikese abil kütuseks

Geneetiliselt muundatud tsüanobakter sööb süsihappegaasi ja toodab fotosünteesi teel bensiini asendajaks sobivat vedelat kütust isobutanooli, kasutades selleks päikeseenergiat.

25.11.2009 15:17

Tselluloosietanooli hind muutumas konkurentsivõimeliseks

Ameerika etanoolitootja POET väidab, et suudab toota tselluloosist etanooli hinnaga 6,4 krooni liitri eest.

30.10.2009 16:29

Toulouse pimendab öiseid tänavaid (1)

Toulouse’i linn Prantsusmaal on esimesena maailmas rajamas intelligentset tänavavalgustussüsteemi, mis lülitab laterna täisvõimsusel tööle alles siis, kui keegi mööda öist tänavat liigub.

08.09.2009 18:21

Uus biokütuse allikas – arbuus

Arbuusimahlast võib saada järgmine biokütuste tooraine.

22.05.2009 18:15

Lasteaed saab põhiosa energiast päikeselt

Tuleva kuu keskel avab pärast põhjalikku ümberehitust uksed Eesti esimene passiivmaja põhimõtete järgi ehitatud hoone Valga lasteaed Kaseke.

03.03.2009 15:41

Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava

Eesti tudengisatelliidi ehitajatel võib avaneda võimalus olla osalised töös, mis edu korral toob kaasa tõsise pöörde selles, kuidas tuleviku kosmoseaparaadid päikesesüsteemis ringi liiguvad.

01.12.2008 10:36

Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?

Sajandivahetusel oli vesinikuga seoses suured ootused – sellest räägiti kui lõputust puhtast energiaallikast, mis aitab päästa maakera kliima soojenemisest.

15.09.2008 17:00

Odav, lihtne ja tõhus meetod tselluloosist biokütuse valmistamiseks

California ülikooli teadlaste avastatud töötlus kasutab lihtsaid kemikaale ja protseduure ning toodab kõrge saagisega vedelkütust, mille energiasisaldus on võrreldav bensiini omaga.

05.12.2007 11:31

Kuhu jääb geotermiline energia? (1)

Maailma võimsaim energiaallikas asub vaid mõne kilomeetri kaugusel meist kõigist – Maa sees. Geotermiline energiat, mis hangib soojust Maa sisemusest, on nii palju, et inimkond võiks seda piiramatult kulutada.

08.02.2010 16:20

Viis huvitavat alternatiivset energiaallikat (3)

Fossiilsete kütuste varude vähenedes püütakse leiutada üha uusi alternatiivseid energiaallikaid, mis keskkonda vähem kahjustaksid.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

15.01.2010 10:43

Kuidas võiks keskmine eestlane igapäevaselt energiat kokku hoida?

Kui rääkida kodusest energiasäästust, siis ikkagi peamised võimalused on hoone energiatõhususe parandamine, soojuspumpade kasutamine, saunakütmise vähendamine (muidugi pesta on ka vaja) ja kõik muud aplikatsioonid, mille käigus tõstetakse vee temperatuuri (veekeetjas õige koguse vee keetmine, pesumasinas võimaluse korral madalatemperatuurilisem režiim).

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta (1)

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

17.12.2009 23:47

Šveits mattis maha maapõuest energia tootmise kava

Šveits pani lõplikult kalevi alla plaani ammutada Baselis maapõuesügavustest energiat.

26.11.2009 13:11

Vetikatest saab valmistada paberõhukesi akusid (1)

Teadlased üle maailma püüavad välja töötada õhukesi painduvaid kergeid odavaid ja keskkonnasõbralikke akusid, mis ei sisaldaks metalli.

15.11.2009 15:32

Elektriangerjas andis inspiratsiooni uute akude loomiseks (1)

Ameerika teadlased on välja töötanud aku, mis võtab elektri tootmisel eeskuju elektriangerjast.

12.10.2009 17:09

Prantsusmaal avati maailma esimene energiat tootev büroohoone (1)

Elithis Tour on Dijonis Prantsusmaal asuv kümnekorruseline büroohoone, mis on valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest ning toodab rohkem energiat kui kulutab.

02.06.2009 15:42

Neli Eestis levinud müüti tuumaenergeetika kohta

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori erakorraline vanemteadur, EURATOMi teaduse ja tehnika komitee liige Enn Realo tõi hiljutisel energeetikaseminaril välja neli müüti, mis on Eestis liikvel seoses tuumaenergeetikaga.

17.04.2009 09:01

USA firma kavatseb 2016. aastal toota päikeseenergiat otse kosmosest

Juba tuleval kümnendil on kavas tagada USA California osariigi Fresno maakonna 250 000 majapidamise energiatarve kosmoses satelliitide abil toodetud elektriga.

20.01.2009 08:18

Eestlase kodu röövib energiat nagu veneaegne auto

Väga vähe on neid, kes raatsivad sõita nõukogude ajast pärit autoga, mis rüüpas saja kilomeetri peale paarkümmend liitrit bensiini.

01.10.2008 13:17

Ainult õhksoojuspumbale lootjat ähvardab külmasurm

Lasin paigaldada õhksoojuspumba – peamiselt seetõttu, et ridaelamus kõik nii ühiselt otsustasid lootuses, et järjest suurenevaid küttekulusid on võimalik alla suruda.

13.12.2007 12:29

Uus moodus maapõuest energia leidmiseks

Enamik geotermilist energiat kasutavaid elektrijaamu asuvad vulkaanide lähedal. Selle asjaolu tõttu saab maapõueenergiat kasutada vaid piiratud arvul kohtades, näiteks Islandil. Tegelikult on võimalik kuuma põhjavett saada ka paljudes muudes kohtades. Trikk on selles, et kuidas see üles leida.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus