Bakterid muudavad süsihappegaasi päikese abil kütuseks

Geneetiliselt muundatud tsüanobakter sööb süsihappegaasi ja toodab fotosünteesi teel bensiini asendajaks sobivat vedelat kütust isobutanooli, kasutades selleks päikeseenergiat.

Uuel meetodil on kaks olulist eelist. Esiteks kasutab see ära süsihappegaasi ja vähendab nii fossiilsete kütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni. Teiseks kasutab meetod päikeseenergiat, et muuta süsihappegaas kütuseks, mida saaks kasutada muuhulgas ka sõidukites, kirjutas Physorg.

On olemas ka muid meetodeid taimedest ja vetikatest biokütuse saamiseks, kuid need protsessid vajavad mitmeid vaheetappe, enne kui jõutakse kasutuskõlbliku kütuseni.

"Uue meetodi puhul ei ole vaja suurt taimede või vetikate biomassi, mis on peamiseks majanduslikuks takistuseks biokütuste tootmisel,“ ütles uurimust juhtinud James Liao. „Uus meetod on senistest tunduvalt tõhusam ja odavam.“

Kõigepealt suurendasid teadlased tsüanobakteris Synechoccus elongatus süsihappegaasi fikseeriva ensüümi RuBisCO hulka. Seejärel kasutati teistest mikroorganismidest pärit geene, et luua bakteritüvi, mis tarbib süsihappegaasi ja päikesevalgust ja toodab gaasilist isobutüüraldehüüdi Selle gaasi madal keemistemperatuur ja kõrge aururõhk võimaldab seda kergesti süsteemist kokku koguda.

Muundatud bakterid võiksid ka otse kütuseks sobivat isobutanooli toota, kuid teadlaste sõnul on hetkel lihtsam kasutada juba välja töötatud ja suhteliselt odavat keemilist protsessi isobutüüraldehüüdi muutmiseks isobutanooliks või teisteks vajalikeks ühenditeks.

Selline süsteem sobiks ideaalselt juba olemasolevate elektrijaamade kõrvale, kus eraldub palju süsihappegaasi, ütlesid teadlased. Nii saaks kasvuhoonegaasid kohe kinni püüda ja muuta vedelaks kütuseks.

"Hetkel püüame parandada tootmise kiirust ja saagikust,“ kirjutavad teadlased. „Lisaks on vaja suurendada valguse kasutamise efektiivsust ja vähendada bioreaktori hinda.“