21.09.2011 12:11
Bakterid toodavad vesinikkütust
Foto: B.E.Logan/Pennsylvania ülikool
Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett
kasutades säästvalt vesinikku toota.
Selle protsessi edasiarendamine võimaldaks säästvalt
toota suures koguses vesinikku, mida saaks kasutada näiteks sõidukite või väikeste
generaatorite kütusena. Vesinik on puhas kütus, sest selle põlemisel
(reageerimisel hapnikuga) eraldub ainult veeauru.
Varem on teadlased tootnud vesinikku mikroobe sisaldavate
akulaadsete kütuseelementide abil, kuid Pennsylvania osariigi ülikooli keskkonnainseneri
Bruce Logani sõnul eeldab see lisaks bakterite energiale ka täiendavalt
elektrienergia kasutamist.
Samuti on teadlased varem loonud magevee ja soolase vee
pingeerinevusi ära kasutavaid seadmeid,
kuid Logani sõnul ei tekita need vesiniku tootmiseks vajalikku
elektrivoolu. Sellistes seadmetes moodustuvad vesinikuaatomid ainult siis, kui
vedelikku voolavad elektronid, mis saavad seal ühineda vesiniku ioonidega.
Tekkinud aatomid omakorda ühinevad gaasiliseks vesinikuks.
Logan kombineeris esmakordselt need kaks erinevat tüüpi
seadet, et toota vesinikku ilma täiendavaid energiaallikaid kasutamata.
Seadme prototüübil on kaks väikest kambrit - ühes kambris
on bakterid ja nende toiteained, teises soolane vesi, kus toodetakse vesinikku.
Kambreid eraldab viis kuhja seatud elementi, läbi mille panid teadlased
ringlema magevee ja soolase vee. Kokku tekitasid need kuhja laotud elemendid
0,5-0,6 voldise pinge. Sellest piisab vesiniku tootmiseks mikroobe sisaldavates
kütuseelementides, milles bakterid toituvad atsetaatidest.
Iga bakteritele antud 30 milliliitri naatriumatsetaadi
lahuse kohta tootis seade päeva jooksul 21-26 milliliitrit gaasilist
vesinikku. Sellest piisab küll kõigest
nelja tulemasina täitmiseks, kuid see on teadlaste sõnul tõestus, et vesiniku
tootmise kontseptsioon toimib laboritingimustes.
Kuigi vesiniku tootmiseks vajalik varustus on kallis, ei
vaja teadlaste loodud seade välist energiaallikat ning seega ei teki protsessi
käigus ka kasvuhoonegaase. Seadet edasi arendades võib selle abil hakata
tulevikus energiat tootma ka heitvees leiduvast orgaanilisest ainest.
Logan avaldas oma uurimuse ajakirja Proceedings of the
National Academy of Sciences võrguversioonis.