17.11.2010 12:43
Biokütuste kasutamine suurendab kasvuhoonegaaside emissioone
Euroopa Liidu plaan tõsta biokütuste osakaalu põhjustab
suurema hulga kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise, näitavad värsked
arvutused.
Esimene sõltumatu analüüs näitab, et strateegia Euroopa 2020
eesmärgid võivad selleni viia, et biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside
emissioon võib suureneda enam kui kaks korda, kirjutas New Scientist.
Arvutused näitavad, et selle plaani elluviimiseks ja
eurooplaste toitmiseks tuleb miljoneid hektareid maad muuta põllumaaks, et
suurendada biokütuste tootmiseks vajalikku teraviljakasvatust.
Autode poolt õhkupaisatud CO2 kogus suureneks biokütuste
kasutamise tagajärjel kaks korda võrreldes sellega, kui jäädaks endiselt
kasutama naftast toodetud bensiini ja diiselkütust.
Euroopa Liit otsustas 2007. aastal, et aastaks 2020 tuleb
atmosgääri paisatavate kasvuhoonegaaside koguseid vähendada 20 protsendi võrra
ning ühe meetmena nähti ette sõidukite poolt kasutatava kütuse osas biokütuste
osakaalu tõstmist 10 protsendini.
Juba siis protesteerisid keskkonnaorganisatsioonid selle
vastu, väites, et arvutuste juures ei võetud arvesse biokütuste jaoks vajaliku
taimemassi kasvatamiseks ja inimeste toitmiseks vajaliku põllumajandusmaa
suurendamise kaudseid mõjusid.
Euroopa Liidu 23 liikmesriiki 27st on andnud teada,
kuidas nad kavatsevad strateegia Euroopa 2020 poolt seatud eesmärke täita.
Londonis ja Brüsselis asuv Euroopa keskkonnapoliitika instituut (IEEP) arvutas selle
põhjal välja, milline on selle mõju maakasutusele.
Arvutused näitasid, et biokütuse kasutamise osakaalu
suurendamiseks ja inimeste toitmiseks tuleb muuta 4,1 kuni 6,9 miljonit hektarit
maad põllumaaks ning siin probleem peitubki.
See tähendaks metsade raiet ning rohumaade üleskündmist,
mis põhjustaks maapinnas ja taimestikus peituva süsihappegaasi õhku sattumist.
Euroopa keskkonnauuringute instituut väidab, et sellises
ulatuses põllumaa osakaalu suurendamine muudab naftal baseeruvate kütuste
asendamise biokütusega mõttetuks ning õhku sattuva süsinikdioksiidi kogused
hoopis suureneksid.
Arvutused näitavad, et ajavahemikul 2011 - 2020 kasvaks
kasvuhoonegaaside emissioon võrreldes naftal baseeruvate kütuste kasutamise
jätkamisega 80 kuni 167 protsenti. See on võrreldav 12 kuni 26 miljoni sõiduki
teedele lisandumisega.
Vaatamata sellele on eesmärgi saavutamisega juba
alustatud ning Euroopa Liit on hakanud selleks Aafrikas maad kasutusele võtma.
Maapuudus põhjustab toiduvilja ja seega ka selle saaduste
hinna kasvu, nagu juhtus USAs 2008. aastal, kui bioetanooli tootmist soosiv
poliitika kergitas maisi hinda.
Uuringu autori Catherine Bowyeri sõnul oleks uue
põlvkonna biokütuste, mida toodetaks prügist või puidust, mõju keskkonnale
praegu viljast toodetavate biokütustega võrreldes väiksem.