Eestlase kodu röövib energiat nagu veneaegne auto

Väga vähe on neid, kes raatsivad sõita nõukogude ajast pärit autoga, mis rüüpas saja kilomeetri peale paarkümmend liitrit bensiini.

Hakkaks liiga valusalt rahakotile. Ometi on valdav osa Eesti kodudest samasugused energiaraiskajad nagu vene autod. Nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat, uuemate hoonete puhul on see näitaja 150.

Madala energiavajadusega majade puhul saaks hakkama sellest kolmandikuga ning passiivmaja puhul võib rääkida kümme korda väiksemast energiavajadusest, seega ka kümme korda väiksematest küttearvetest.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring ütles, et pole oluline ülemäära kaalutleda, kas maja köetakse soojuspumbaga või hoopis puuküttega.

„Oluline on näha hoone toimimist tervikuna ja seda, et energiat kasutatakse tõhusalt. Tänapäeval on üldarusaadav, et kõrge mugavus on hoonetes võimalik kätte saada ka väga väikese ressursikuluga. Selle taga on oluliselt suurem tähelepanu hoonekarbile ja õhuvahetuse lahendustele. See küttevajadus, mis järgi jääb, võib olla lahendatud nii soojuspumba kui halupuuga — mõlemad lahendused on tänase kõrgtõhusa hoone juures levinud,“ märkis ta.

Eestis on viimasel kümnendil vanu aknaid usinasti plastakende vastu vahetatud. Kuid Mauringu sõnul on aken vaid üks komponent energiatõhususe kujunemisel. Sama on ka otsaseinte soojustamisega—need otsused üksi ei näita, millise tulemuseni lõppkokkuvõttes jõutakse ja kas maja suudab homse päeva vajadustele vastata.

„Heade soojade seinte ja akende kõrval on suur roll näiteks ventilatsioonil. Kortermajad renoveeritakse Saksamaal ja Austrias täna passiivmaja tasemele väga paindlike soojatagastusega ventilatsioonilahenduste abil, mis on igal korteril eraldi. Renoveerimiseks tehtud kulutuste tagajärjel peab hoone soojavajadus olema tasemel, mis on konkurentsivõimeline järgmised 30 aastat. Täna oleme me Eestis sellisest kommunikatsioonist maja omaniku ja näiteks panga vahel väga kaugel.„

Energiatõhusa ehituse tuumiklaboris arendatakse meetodeid, mis võimaldaks vastata küsimustele, millise kasutusmugavuse ja ressursikuluga võiks tulevase maja puhul arvestada.

Oluline on just küsimus, kuidas üksik projekteerimisidee või komponent lõpptoimimist mõjutab. Hoone toimimine on keerukas protsess ja piisava täpsusega neid küsimusi ilma kaasaegsete hoonesimulatsiooni vahenditeta vastata ei saa, eriti kui arendatakse uuel tasemel tõhususega hoonet, ütles Mauring. Detailselt simuleeritakse on nii hoone asukoha väliskliima kui ka maja sisekasutust. Mudel võimaldab näha detailselt nii kütte- kui jahutusvajaduse tekkimist.

Saksamaal ehitati esimene passiivmaja 17 aasta eest, tänaseks on neid üle kümne tuhande. Eestis on tänaseks kavandatud mitmeid hooneid, kõige kaugemal on neist lasteaia renoveerimine Valgas, mis peaks valmima tänavu kevadel. Hoone valmimise järel on laboril huvi koguda andmeid selle toimimise kohta, et saada andmestik hüpoteeside paikapidavuse kohta ja projekteerimispraktika arendamiseks meie kliimas.

Tallinnas on kavandamisel uus linnavalitsuse hoone, mille puhul keskkonnaamet soovitab samuti passiivmaja põhimõtteid. Selle hoone idee alguseks on Austrias Viinis valminud büroohoone Energybase, mille energiatarve on isegi passiivmaja standardist madalam – vaid 9 kilovatt-tundi ruutmeetrile aastas. Seal kasutatakse ära päikeseenergia, õhuniiskuse eest hoolitsevad täpselt valitud toataimed.

Äsja kuulutati välja arhitektuurikonkurss uue passiivmaja büroohoone projekteerimiseks Tartu Tehnoloogiapargi arendatavale alale Tartu linna lõunapiiril. Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor nõustab seda Eesti Energia TESK programmi raames.

„Praegused kriisiaastad on järelemõtlemiseks, sest energiahinnad tõusevad tulevikus kindlasti ning ainus võimalus end selle hinnatõusu survest päästa on energia tarbimist vähendada,“ märkis Mauring.

Passiivmaja puhul läheb hoone ehitusmaksumus Lääne-Euroopa kogemusele tuginedes 5-15 protsenti kallimaks, kuid see-eest suudab see homses päevas oma väärtust tõenäoliselt  oluliselt paremini säilitada, lisas ta

Eestis kehtivad eelmisest aastast energiatõhususe miinimumnõuded; sellest aastast lisandus energiamärgise nõue. Jaanuari algusest alates on inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset, osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist, mis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara.