29.07.2010 10:38

Elektriautosid saab laadida ka ilma juhtmeta

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (1)

Üheks takistuseks elektriauto muretsemisel võib saada mure, et peale sõitu unustatakse auto aku laadima panna. Seda probleemi aitaksid lahendada juhtmeta akulaadijad.

Selliseid laadijaid ei oleks vaja seina torgata – elektriauto tuleks lihtsalt parkida laadija osaks oleva padja kohale. Selline mugavus aga maksab – juhtmeta laadimise puhul läheb kümme protsenti elektrist tee peal kaduma, kirjutas Technology Review.

Juhtmeta laadijaid kasutatakse juba praegu elektriliste hambaharjade, meditsiiniliste implantaatide ja mõnede kaasaskantavate elektroonikaseadmete laadimiseks. Kas ka autojuhid eelistavad mugavust energiakokkuhoiule, selgub sellel talvel, kui Virginias asuv ettevõte Evatran toob turule juhtmeta elektriauto laadijad.

Nime Plugless Power kandev süsteem koosneb kolmest peamisest osast – pistikupessa käivast tornist, mis muudab elektri laadija jaoks sobivasse vormi, kingakarbi suurusest adapterist, mis tuleb paigutada auto esiotsa ette, ning lamedast padjast, mis peab asuma maas auto all.

Evatran teatas, et laadijad tulevad detsembris müügile hinnaga 3245 dollarit. Laadija turuletuleku aeg langeb kokku elektriautode Nissan Leaf ja Chevy Volt müügile tulekuga. Ettevõte peab läbirääkimisi ka autotootjatega, et nende adapterid installeeritaks autodesse juba enne autode müümist.

Evatran ja teised juhtmeta laadimissüsteeme arendavad ettevõtted kinnitavad, et juhtmeta laadimine on sama kiire kui juhtmega laadimine. Vahe on ainult selles, et vaja läheb rohkem elektrit. Juhtmeta laadimise korral jõuab seinast autoakusse 90 protsenti elektrist, juhtmega aga pea sada protsenti.

Mõned eksperdid kardavad, et see ebaefektiivsus võib inimesed elektriauto hankimisest loobuma panna. „Me püüame energiat paremini ära kasutada ja see on meie jaoks samm vales suunas,“ ütles Richlandis asuva Pacific Northwest National Laboratory vanemteadur Michael Kintner-Meyer. „Tulevik näitab, kas mugavus on tarbija jaoks piisav vabandus ebaefektiivsusele.“

Massachusettsi tehnoloogiainstituudist välja kasvanud ettevõte WiTricity töötab samuti juhtmeta laadimissüsteemi kallal, mis nende sõnul töötab tõhusamalt ja pikemate vahemaade tagant kui Evatrani tehnoloogia. WiTricity ei plaani aga hakata tootma otse tarbijale mõeldud laadijaid, vaid peab läbirääkimisi erinevate autotootjatega, et oma süsteem juba enne auto müümist autosse paigutada.

Utah’ teadlased ja Uus-Meremaa valitsus püüavad aga välja töötada juhtmeta laadijaid, mida saaks paigutada maanteede sisse. Sellised laadijad laadiksid autoakut sõidu pealt.

02.08.2010 01:14
siimisker

No kuulge, mis pseudoprobleem see selline on?!? Sama hästi võiks retrospektiivselt öelda, et hobupõllundusele saanuks saatuslikuks see, et põllumees unustas peale kündi hobusele kaeru ette panna või sisepõlemismootori kasutamisele omakorda see, et autoomanik unustas maanteele mineku eel paaki täita. Mugavusejanu on tehnoloogia arengut ergutav instinkt, aga artikli kirjutajad võiksid natuke mõelda ka selle peale, et tegemist on paljuski tehnoloogiliste lahenduste standardiseerimispüüdluste taga luurava kasumijanuga, mis on pealegi ülimalt ebaökoloogiline: standardite juurutamine, millesse on sisse kirjutatud energia raiskamine, peaks olema seadusega keelatud. Kas Novaatoril puudub igasugune seisukoht ja visioon neis küsimustes ning mõne suurkorporatsiooni lobi vahendataksegi neutraalse "info" pähe?

Lisa kommentaar
02.08.2010 09:42
Kalewipoeg

Ei oska just õelda, kui palju keerukam on juhe seina pista kui nendele patjadele parkida, mille võib ju ka ära unustada.
Aga eelpoolkommenteerija kombel pahane ma küll pole. Kellele meeldib rohkem maksta see valigu väitetav mugavus ja kel raha vähe vedagu pistik seina.
On hea kui on erinevaid tehnoloogijaid, millest saab tulla uusi arengusuundi ja tarbijatele valikuid.

Lisa kommentaar
02.08.2010 21:19
Loovad Lahendused ins@futuredesign.ee

Meie etevõte töötas sama lahenduse välja juba sellel kevadel. Tundub, et aja mille me kulutasime arenduseks, kulutasid kiiremad juba tootmiseks. www.futuredesign.ee

Lisa kommentaar
15.09.2010 18:29
august sügavast

Eelsõnavõtnutega nõus. Unustamise kohapealt aga on ju palju lihtsamaid ja lollikindlamaid lahendusi. Näiteks selline, et auto teavitab ise juhti koju saabununa, et ole hea pane mind ka laadima. Ja seda saab ta ju vabalt teha kasutades infoks GPS asukohamäärangut ja akude täituvuse infot. Lisaks võiks auto samaviisi juhti teavitada kustahes sõidus olles, et a la "aku täituvusest on alles vaid 10%. Lähim laadimiskoht asub..." (ning siis juhised sinna sõitmiseks).

Lisa kommentaar

 

Flickr/arbyreed 30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

Flickr/USA valitsus 17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

12.12.2011 17:48

Mis saab, kui Higgsi boson jääb leidmata? (3)

Homme saabub tõehetk. Maailma suurim masin on oma töö teinud. Kuid kas suur hadronite põrguti suutis leida mõistatusliku osakese, mis annab kõigile teistele osakestele massi?

17.11.2011 09:34

Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

20.10.2011 09:06

Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida (1)

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82% eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

15.09.2011 15:07

Elektrimaantee paneb autod liikuma (4)

Sel ajal, kui Eestis alles kavandatakse elektriautodele laadimispunktide võrgustikku, käivad Jaapanis mõtted juba selle ümber, kuidas panna autod liikuma elektrifitseeritud sõiduteedel.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

23.08.2011 12:42

Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma

Suure Hadronite Põrguti detektorid tegid kindlaks massipiirkonnad, kus Higgsi boson esineda ei saa.

22.07.2011 09:43

USA kiirendis leiti neutroni raske sugulane

Füüsikud teatasid täiesti uue aatomituumast väiksema osakese avastamisest.

18.07.2011 13:11

Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega (1)

Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

01.06.2011 09:15

Radioaktiivne kiirgus võib muuta sündide soolist tasakaalu

Kõrge radioaktiivsusega keskkonnas sünnib rohkem poisse.

13.05.2011 12:06

Tuul võimaldab elektrivõrgu ülekandevõimet tõsta

Teadlased arendavad uut arvutimudelit, mis aitab inseneridel tõsta elektrivõrgu ülekandevõimet tuule abil.

05.04.2011 13:56

Antineutriinod kaovad kummalisel viisil

Elementaarosakesed neutriinod on pikka aega füüsikuid segadusse ajanud oma kummastava võimega jääda avastamatuks.

30.03.2011 13:28

Singapuri plaan: tuumajaam maa alla

Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamast endiselt lekkiv radiatsioon on oluliselt kahandanud uute tuumajaamade ehitamise väljavaateid.

25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale (3)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

05.12.2011 16:20

Algavad mõistatusliku neljanda neutriino otsingud (1)

Tundmatu osake võib heita valgust tumeaine olemusele.

16.11.2011 13:35

Elektritootmine võib kosmosesse kolida

Maailma elektrivajaduse rahuldamine kosmoses kogutud päikeseenergiaga võib osutuda tasuvaks juba 30 aasta pärast, näitas värske uuring.

21.09.2011 12:11

Bakterid toodavad vesinikkütust

Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota.

13.09.2011 16:05

Kui palju Google elektrit kulutab? (1)

Kui palju kulub energiat, et hoida käigus teenuseid Gmail, YouTube ja Google+?

31.08.2011 13:54

Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma

Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada.

27.07.2011 11:26

Jaht Higgsi bosonile on jõudmas lõpusirgele?

Teadlased esitlesid rahvusvahelisel konverentsil Higgsi bosoni otsingute värskeid tulemusi.

19.07.2011 10:27

Maa jätkab jahenemist (2)

Meie enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud koduplaneedi algsest soojusest on enamus säilinud.

08.06.2011 18:49

Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota

Karmauh! Terve vagunitäis põlevkivi kukub šahti, et lõpuks katlas ära põleda. Nii toodetaksegi Eestis elektrit.

27.05.2011 11:56

Mis kujuga on elektron?

Seni täpseim elektroni kuju mõõtmine näitas, et see on peaaegu täiuslikult kerajas.

11.04.2011 13:05

Ameeriklaste kiirendi võib olla avastanud uue loodusjõu

Teadlased võivad olla USA peamise osakestekiirendi andmete abil avastanud uue elementaarosakese või isegi senitundmatu loodusjõu, mis füüsikute sõnul võib laiendada meie teadmisi aine olemuse kohta.

04.04.2011 19:12

Jõeveest ja mereveest saab toota elektrit (2)

Jõevee ja merevee erinevat soolsust ära kasutades elektrit tootes oleks võimalik katta ligi seitsmendik maailma elektrivajadusest.

29.03.2011 12:12

Loodi puulehele sarnanev päikesepatarei

Mängukaardi suurune päikeseelement matkib efektiivselt fotosünteesi.

24.03.2011 20:02

Fukushima tuumareaktorite uus oht: meresool

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumajaama kriisi võib probleeme lisada reaktorite jahutamiseks kasutatud merevees leiduv sool.