Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

Jaama lähipiirkonnas elanud inimeste seas tehtud mõõtmised näitasid, et jaamast välja paiskunud radioaktiivset saastet oli prognoositust vähem.

Fukushimast 355 kilomeetrit põhjas asuv Hiroshaki ülikool saatis vahetult pärast õnnetust Fukushima piirkonda välja 13 rühma, kes järgneva mõne kuu jooksul mõõtsid ümbruskonna elanike hulgas kokkupuudet radioaktiivse saastusega. Kokku uuriti rohkem kui 5000 inimest, kes said pärast Fukushima ümbruskonna üldevakuatsiooni väljakuulutamist peavarju ajutistes turvakodudes.

Mõõtmistel leiti kümme inimest, kelle kehal oli erakordselt kõrge radioaktiivse saastumise foon, kuid siiski madalam tasemest, mis põhjustab kiiritustõbe.

Kõigi ülejäänute mõõtmisel radioaktiivsest saastumisest märke ei leitud.

Kuidas õnnestus nii tõsise avarii puhul Fukushima elanikel siiski nii kergesti pääseda? Londoni Imperial kolledži teadlane Gerry Thomas, kes veab Tšernobõli koepanga projekti, ütleb, et vastus on üsna lihtne: Fukushima reaktoritest ei paiskunud välja nii suures hulgas radioaktiivseid aineid. Kaks avariid pole mahult võrreldavad. “Tšornobõlist paiskus välja kümme korda rohkem radioaktiivsust kui Fukushimast,” ütles ta New Scientistile.

Elanikkonna puhul oli oluline see, et Jaapan reageeris väga kiiresti. 12. märtsil, mil Fukushimas toimus esimene plahvatus, teatati, et jaamast 20 kilomeetri raadiusest evakueeritakse kõik inimesed. Kohe alustasid mitmed eri ametkonnad radioaktiivset saastust mõõtma.

Kuid Jaapan oli pärast ülitugevat maavärinat erakorralises olukorras: telefoniside oli suures osas rivist väljas, internetist rääkimata. “Arvestades juhtunut sai Jaapan suurepäraselt hakkama,” lisas Thomas.

Radioaktiivselt saastunud toit hävitati ja lastele anti joodipreparaate. Lühikese poolestusajaga radioaktiivne jood kahjustab kilpnääret ning põhjustab vähki. Selle kehasse talletumist saab vältida, kui küllastada kilpnääre tavalise joodiga.

Siiski rõhutavad Jaapani teadlased, et radioaktiivsuse mõõtmistega tuleb edasi minna, sest Fukushima lähedal on piirkondi, kuhu saastust väikesel alal suures koguses. Põhjuseks on see, et vihmasajud pesid õhku paiskunud radioaktiivsuse ebaühtlaselt laiali.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas PLos ONE.

• Tweet