30.01.2012 10:36
Kas naftatipp on saavutatud?
Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt
saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning
teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.
Vaatamata uute leiukohtade avastamisele ning Kanada
naftaliivadel toodetavate naftakoguste suurenemisele piisab uutest allikatest
saadavatest kogustest kõigest vanade naftaväljade tootmismahtude vähenemise
kompenseerimiseks. Ajakirjas Nature avaldatud analüüsi järgi saavutas
naftatootmine kõrgpunkti 2005. aastal ning on sellel tasemel püsinud tänaseni
– päevas toodetakse ligikaudu 75
miljonit barrelit naftat, kirjutas Scientific American.
Kaasaegsest elustiilist tingituna on inimkond tänaseks
kulutanud enam kui triljon barrelit
naftat, sama palju on maapõues veel peidus. Puutumata naftavarude
kasutuselevõtt on nende asukohast tulenevalt aga oluliselt kulukam.
Analüüsi autorite sõnul on naftatootmine saavutanud tipu
ja stabiliseerunud, mistõttu on naftabarreli hind püsinud üle 100 USA dollari.
Nii kõrge naftahind on andnud maailmamajandusele valusa hoobi. Oodata ei ole ka
uute hiiglaslike naftaväljade avastamist.
Analüüsi autorid David King Oxfordi ja James Murray
Washingtoni ülikoolist jõudsid sellise järelduseni, analüüsides USA energiainfo
administratsiooni naftaandmeid. Tarbimis- ja tootmistrendide vaatlemine näitas,
et alates 2005. aastast on naftatootmine püsinud sisuliselt muutumatuna, kuid
hinnatase on samas kõikunud metsikult.
Autorite arvates näitab see, et poliitilistest või
majanduslikest teguritest tingitud nõudluse kasvu korral ei ole enam varuks
täiendavaid tootmisvõimalusi. "Mitte nafta ei lõpe, vaid otsa hakkavad
saama selle lihtsalt ja odavalt tootmise võimalused," kirjutasid King ja
Murray.
Eksisteerib ka teistsugune statistika. Naftafirma BP
viimane analüüs näitas, et 2010. aastal toodeti tegelikult enam kui 82 miljonit
barrelit naftat päevas. Üheks andmete erinevuse põhjuseks võib olla nn ebakonventsionaalsete
naftavarude, nagu Kanada naftaliivade kasutuselevõtt.
Hiina, Nigeeria, Venemaa ja USA suurenenud tootmismahud
vihjavad, et tehnoloogilised uuendused võimaldavad olemasolevatel naftaväljadel
toota Kingi ja Murray pakutud tipptasemest rohkem. Tootmise stabiliseerumise
vastu räägib ka nafta hind - Kanada Manitoba ülikooli keskkonnateadlase Vaclav
Smili sõnul on tänane 100 dollarit
barrelist inflatsiooniga kohandatuna võrreldav 1981. aasta naftakriisi
hindadega.
Smili väitel on viimase 20 aasta jooksul leitud piisavalt
naftat, et rahuldada uute suurtarbijate India ja Hiina kasvavat nõudlust - nende naftaimport ületab tänaseks Saksamaa
ja Jaapani kogutarbimise. Osa hinnastabiilsusest on saavutatud tänu kasvanud
efektiivsusele ja tohututele potentsiaalselt kasutatavatele naftavarudele.
Arenenud riigid on säilitanud majanduskasvu
energiatarbimist vähendades. "Alates 1981. aastast on meil õnnestunud
naftakasutuse intensiivsust peaaegu poole võrra vähendada," väitis Smil.
Tema arvates suudame me seda vajadusel vähendada edaspidi veel poole võrra ning paanikaks pole
põhjust.
Veelgi valusamate hinnatõusude vältimiseks tuleb lisaks
naftakasutuse intensiivsuse jätkuvale vähendamisele ka kiiresti suurendada
alternatiivenergia kasutamist. Eelmisel aastal kulutati USAs bensiinile
ligikaudu 370 miljardit eurot, 75 miljardit eurot rohkem kui üle-eelmisel
aastal.
Kergesti kättesaadava nafta ammendumine suurendab ka
suhtelises külluses leiduva kivisöe ja ebakonventsionaalse nafta põletamist,
mis ei mõju hästi kliimale.
King ja Murray on seisukohal, et globaalne majanduskasv
võib osutuda võimatuks, kui sellega ei kaasne energiatarbimise suurenemist.
"Majanduskasv oleks vaja siduda lahti fossiilsete kütuste sõltuvusest.
Seda aga ei juhtu tänu tööstuse, infrastruktuuri, poliitika ja inimkäitumise
inertsusele. Me oleme oma harjumuste ohvrid," tõdes King.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!