12.03.2008 11:52
Kuidas töötab tuumajaam II
Reaktori sisemuses olev uraan on kergelt ülekriitiline.
See tähendab, et kui neutronite sidumiseks midagi ette ei võetaks, kuumeneks
reaktor üle ning uraan sulaks.
Üleliigsete neutronite eemaldamiseks kasutatakse neid
neelavast ainest kontrollvardaid, mida saab vastavalt vajadusele sügavamale
reaktorisse lasta, et võimsust vähendada. Elektrijaama seisma panemiseks tuleb
kontrollvardad täielikult alla lasta.
Uraanivarraste ümber on vesi, mis juhib tekkiva soojuse
eemale. Tavaliselt on vesi rõhu all, et vältida vee keema minemist. Kuumenenud
vett pumbatakse ringi, et sellega aurustada vesi, mis reaktorist läbi ei käi,
vaid saadetakse turbiinilabadele.
Peale reaktori rohkem suuri erinevusi tuumajaamal näiteks
kivisöega töötava elektrijaamaga ei olegi. Veeaur paneb käima turbiini, mis
omakorda ajab ringi elektrit tekitava generaatori. Veeaur jahutatakse maha
jahutustornides ning kasutatakse uuesti ära auru tootmiseks.
Reaktor on ümbritsetud betoonümbrisega, mis ei lase
radiatsioonil levida. Seda ümbritseb palju suurem terasümbris, mis sisaldab
peale reaktori südamiku ka näiteks kraanasid ja roboteid, mille abil jaama
personal reaktorit hooldab.
Terasümbrise peamiseks ülesandeks on takistada õnnetuse
korral radioaktiivsel saastel keskkonda levimast. Terasümbris on aga omakorda
ümbritsetud veel ühest betoonsarkofaagist, mis peaks olema niivõrd massiivne,
et peab vastu ka näiteks reisilennukiga kokkupõrkele. Tšernobõli jaamas sellist
betoonsarkofaagi ei olnud, mistõttu pääses radioaktiivne saaste kergelt
atmosfääri.
Loe edasi Kuidas töötab tuumajaam. III osa