05.07.2010 17:33

Mehhiko lahes käivitub merikilpkonna munade päästmiseks hiigeloperatsioon

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Mehhiko lahe naftareostuse levikuteedel USAs Alabama ja Florida osariikides käivitub peagi ajaloo suurim merikilpkonnade munade ümberasustusaktsioon.

Kavas on evakueerida ligi 800 merikilpkonnade pesa. Eelseisva päästeoperatsiooni mahus munade ümberasustamist pole ajaloos varem tehtud, kirjutas Nature News.

Merikilpkonnad on niigi ohustatud liikide nimekirjas, kuid nüüd ohustab neid naftaplatvormi Deepwater Horizon katastroofi järel Mehhiko lahes aina laienev naftareostus.

Vastkoorunud kilpkonnapojad võivad reostusega kokkupuutumise tagajärjel jääda haigeks või hukkuda.

Kilpkonnade päästmisplaani taga seisavad USA mitmed keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonid.

Operatsiooni käigus kogutakse pesadest ligi 70 000 kilpkonnamuna, mis pakendatakse vahtpolüstüroolkarpidesse, mille täpselt kontrollitud temperatuuriga veokid transpordivad Kennedy kosmosekeskusse Orlandos, kust munad viiakse edasi Atlandi ookeanis piirkondadesse, mida naftareostus ei ohusta.

Sellise ümberasustamisoperatsiooniga käivad kaasas suured riskid, osa kilpkonni võib selle käigus hukka saada. Kõige kriitilisem kogu ettevõtmise juures on, et 12-24 tundi pärast muna munemist kinnitub munas asuv embrüo membraani külge, mis tagab varustuse hapnikuga. Munade liigutamine võib selle membraani purustada ja embrüo hukkub.

Maailmas on kilpkonnamune edukalt kogutud aastaid, tavaliselt on neid korjatud vahetult pärast munemist. Mehhiko lahe päästeplaani puhul oodatakse, et munemisest mööduks umbes 50 päeva. Selle aja jooksul määratakse sõltuvalt muna sisemusest valitsevast temperatuurist ära tulevase kilpkonna sugu.

Ooteajal on teinegi põhjus. Nimelt naasevad emased kilpkonnad hiljem munema samasse kanti, kust nad ise on munast koorunud. Kuid munast koorunud emased tulevad munema 15-20 aasta pärast, selleks ajaks peaks Mehhiko lahe praegu reostusohus olevad piirkonnad olema taas merikilpkonnadele ohutud.

 

 

Flickr/arbyreed 30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

Flickr/USA valitsus 17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

12.12.2011 17:48

Mis saab, kui Higgsi boson jääb leidmata? (3)

Homme saabub tõehetk. Maailma suurim masin on oma töö teinud. Kuid kas suur hadronite põrguti suutis leida mõistatusliku osakese, mis annab kõigile teistele osakestele massi?

17.11.2011 09:34

Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

20.10.2011 09:06

Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida (1)

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82% eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

15.09.2011 15:07

Elektrimaantee paneb autod liikuma (4)

Sel ajal, kui Eestis alles kavandatakse elektriautodele laadimispunktide võrgustikku, käivad Jaapanis mõtted juba selle ümber, kuidas panna autod liikuma elektrifitseeritud sõiduteedel.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

23.08.2011 12:42

Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma

Suure Hadronite Põrguti detektorid tegid kindlaks massipiirkonnad, kus Higgsi boson esineda ei saa.

22.07.2011 09:43

USA kiirendis leiti neutroni raske sugulane

Füüsikud teatasid täiesti uue aatomituumast väiksema osakese avastamisest.

18.07.2011 13:11

Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega (1)

Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

01.06.2011 09:15

Radioaktiivne kiirgus võib muuta sündide soolist tasakaalu

Kõrge radioaktiivsusega keskkonnas sünnib rohkem poisse.

13.05.2011 12:06

Tuul võimaldab elektrivõrgu ülekandevõimet tõsta

Teadlased arendavad uut arvutimudelit, mis aitab inseneridel tõsta elektrivõrgu ülekandevõimet tuule abil.

05.04.2011 13:56

Antineutriinod kaovad kummalisel viisil

Elementaarosakesed neutriinod on pikka aega füüsikuid segadusse ajanud oma kummastava võimega jääda avastamatuks.

30.03.2011 13:28

Singapuri plaan: tuumajaam maa alla

Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamast endiselt lekkiv radiatsioon on oluliselt kahandanud uute tuumajaamade ehitamise väljavaateid.

25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale (3)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

05.12.2011 16:20

Algavad mõistatusliku neljanda neutriino otsingud (1)

Tundmatu osake võib heita valgust tumeaine olemusele.

16.11.2011 13:35

Elektritootmine võib kosmosesse kolida

Maailma elektrivajaduse rahuldamine kosmoses kogutud päikeseenergiaga võib osutuda tasuvaks juba 30 aasta pärast, näitas värske uuring.

21.09.2011 12:11

Bakterid toodavad vesinikkütust

Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota.

13.09.2011 16:05

Kui palju Google elektrit kulutab? (1)

Kui palju kulub energiat, et hoida käigus teenuseid Gmail, YouTube ja Google+?

31.08.2011 13:54

Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma

Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada.

27.07.2011 11:26

Jaht Higgsi bosonile on jõudmas lõpusirgele?

Teadlased esitlesid rahvusvahelisel konverentsil Higgsi bosoni otsingute värskeid tulemusi.

19.07.2011 10:27

Maa jätkab jahenemist (2)

Meie enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud koduplaneedi algsest soojusest on enamus säilinud.

08.06.2011 18:49

Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota

Karmauh! Terve vagunitäis põlevkivi kukub šahti, et lõpuks katlas ära põleda. Nii toodetaksegi Eestis elektrit.

27.05.2011 11:56

Mis kujuga on elektron?

Seni täpseim elektroni kuju mõõtmine näitas, et see on peaaegu täiuslikult kerajas.

11.04.2011 13:05

Ameeriklaste kiirendi võib olla avastanud uue loodusjõu

Teadlased võivad olla USA peamise osakestekiirendi andmete abil avastanud uue elementaarosakese või isegi senitundmatu loodusjõu, mis füüsikute sõnul võib laiendada meie teadmisi aine olemuse kohta.

04.04.2011 19:12

Jõeveest ja mereveest saab toota elektrit (2)

Jõevee ja merevee erinevat soolsust ära kasutades elektrit tootes oleks võimalik katta ligi seitsmendik maailma elektrivajadusest.

29.03.2011 12:12

Loodi puulehele sarnanev päikesepatarei

Mängukaardi suurune päikeseelement matkib efektiivselt fotosünteesi.

24.03.2011 20:02

Fukushima tuumareaktorite uus oht: meresool

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumajaama kriisi võib probleeme lisada reaktorite jahutamiseks kasutatud merevees leiduv sool.