Naftaliivade räpane saladus

Ameeriklased hakkavad üha enam kasutama Kanada naftat, et vähendada sõltuvust Lähis-Ida naftavarudest.

Seal leiduvatest naftaliivadest saab kasumit isegi praeguste suhteliselt madalate naftahindade juures, mistõttu on maailma suurimad naftatootjad sinna investeerinud kümneid miljardeid dollareid.

Paljud tarbijad aga ei tea, et keskkonnakaitsjate sõnul on tegemist maailma kõige räpasema naftaga, mis tekitab loodusele suurt kahju ning kiirendab globaalset soojenemist.

Kriitikute hinnangul pole Kanada naftaliivadest saadav kasu väärt seda kahju, mida kaevandamise käigus keskkonnale tekitatakse. Naftafirmade ametnike sõnul võib aga uute tehnoloogiate abil kahjusid vähendada, kirjutas Physorg.

Praeguseks tuleb juba 9 protsenti USA naftast Kanada naftaliivadest. Plaanitakse rajada uusi torujuhtmeid, mis Kanada nafta osakaalu veelgi suurendaksid. "Naftaekspordi arendamine läheb vastuollu Kanada rahvusvahelise imidžiga, mis on äärmiselt keskkonnasõbralik,” ütles looduskaitsja Gary Stewart. „Jah, maailm saab seda naftat kasutada, kuid mis hinnaga? Ma ei usu, et ameeriklased seda kasutaksid, kui nad teaksid, kui räpane see on.”

Probleem on selles, et seda tüüpi naftat pole sugugi lihtne kätte saada. See on seotud maa-aluste liivadega, moodustades musta, tiheda ja väga viskoosse massi. See tuleb kas maapinnalt lähenedes välja kaevata või sügavalt maa alt lähenedes välja aurutada.

Naftavarudele pealtpoolt ligipääsemiseks tuleb maha raiuda suurtes kogustes vanu metsi ning reostada nii palju puhast vett, et tekkivaid jäätmetiike on võimalik näha isegi kosmosest. Eelmisel kevadel hukkus pea silmapilkselt 500 linnust koosnenud pardiparv, kes ühele sellisele tiigile maandus.

Altpoolt lähenemise ning nafta väljaaurutamise jaoks on vaja tekitada hiiglaslikes kogustes auru, millega nafta vedelaks muuta, et seda saaks maapinnale välja pumbata. Sellise auru tekitamiseks põletatakse nii palju maagaasi, kui kuluks kolme miljoni kodu kütmiseks. Maagaasi intensiivne põletamine teeb eriti murelikuks klimatoloogid, kuna nii saadetakse atmosfääri kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui tavapärase naftapuurimise käigus.

Naftaliivades peituvad musta kulla varud on tohutud. Alberta provintsi all on peidus 173 miljardit barrelit naftat, seega on tegemist maailma suuruselt teise leiukohaga peale Saudi-Araabiat. Kuigi naftahindade langus on sundinud firmasid naftaliivadega seotud arenguplaane edasi lükkama, on enamiku ekspertide hinnangul tegemist ajutise nähtusega ning naftahinnad tõusevad uuesti, kui maailmamajandus kosuma hakkab.

Kanada ametnikud näevad naftaliivades võimalust riigi rahakoti paisutamiseks ning uute töökohtade rajamiseks. Juba praegu puhkevad naftaleiukohtade läheduses olevad väikelinnad õitsele ning kinnisvarahinnad tõusevad püstloodis. „Süsinikul põhinev majandus on veel mõnda aega väga hea äri,” ütles Alberta asepeaminister Ron Stevens.

Valitsusametnikud ja naftaettevõtted töötavad enda kinnitusel käsikäes, et vähendada naftaliivade kaevandamisel tekkivaid keskkonnamõjusid. Näiteks käsivad uued seadused kõigil Alberta ettevõtetel vähendada koheselt kasvuhoonegaaside emissiooni 12 protsendi võrra. Lisaks on ettevõtetel kohustus kaevandused ning jäätmetiigid rekultiveerida, kuigi Stevens tunnistab, et kuna kaevandused töötavad aktiivselt kuni 50 aastat, on tegemist pikaajalise protsessiga, mille tulemusi niipea ei näe.

Naftatootjad kinnitavad, et kuigi nafta kättesaamine Kanada naftaliivadest toodab kolm korda rohkem süsihappegaasi kui tavapärane kaevandamine, on edaspidine nafta töötlemine ning transportimine seevastu loodussõbralikum. Nende sõnul on naftaliivadest saadud kütus tarbija paaki jõudmise ajaks tootnud vaid 15 protsenti rohkem kasvuhoonegaase kui tavaline nafta.

USA kongressi demokraate see ei veena. Eelmise aasta lõpus tegid nad ettepaneku keelata sisse tuua naftat, mis põhjustab suuremaid emissioone kui tavaline nafta – ilmselgelt on eelkõige silmas peetud Kanada naftat. Seadus on praegu veel arutamisel, kuid tegemist peaks olema hoiatusega naftatootjatele: USA võib hakata tulevikus hoolima sellest, et maksumaksja raha ei aitaks kaasa globaalsele soojenemisele.

• Tweet