02.12.2008 10:41
Naftaliivade räpane saladus
Ameeriklased hakkavad üha enam kasutama Kanada naftat, et
vähendada sõltuvust Lähis-Ida naftavarudest.
Seal leiduvatest naftaliivadest saab kasumit isegi
praeguste suhteliselt madalate naftahindade juures, mistõttu on maailma
suurimad naftatootjad sinna investeerinud kümneid miljardeid dollareid.
Paljud tarbijad aga ei tea, et keskkonnakaitsjate sõnul
on tegemist maailma kõige räpasema naftaga, mis tekitab loodusele suurt kahju
ning kiirendab globaalset soojenemist.
Kriitikute hinnangul pole Kanada naftaliivadest saadav
kasu väärt seda kahju, mida kaevandamise käigus keskkonnale tekitatakse.
Naftafirmade ametnike sõnul võib aga uute tehnoloogiate abil kahjusid
vähendada, kirjutas Physorg.
Praeguseks tuleb juba 9 protsenti USA naftast Kanada
naftaliivadest. Plaanitakse rajada uusi torujuhtmeid, mis Kanada nafta osakaalu
veelgi suurendaksid. "Naftaekspordi arendamine läheb vastuollu Kanada
rahvusvahelise imidžiga, mis on äärmiselt keskkonnasõbralik,” ütles
looduskaitsja Gary Stewart. „Jah, maailm saab seda naftat kasutada, kuid mis
hinnaga? Ma ei usu, et ameeriklased seda kasutaksid, kui nad teaksid, kui räpane
see on.”
Probleem on selles, et seda tüüpi naftat pole sugugi
lihtne kätte saada. See on seotud maa-aluste liivadega, moodustades musta,
tiheda ja väga viskoosse massi. See tuleb kas maapinnalt lähenedes välja
kaevata või sügavalt maa alt lähenedes välja aurutada.
Naftavarudele pealtpoolt ligipääsemiseks tuleb maha
raiuda suurtes kogustes vanu metsi ning reostada nii palju puhast vett, et
tekkivaid jäätmetiike on võimalik näha isegi kosmosest. Eelmisel kevadel hukkus
pea silmapilkselt 500 linnust koosnenud pardiparv, kes ühele sellisele tiigile
maandus.
Altpoolt lähenemise ning nafta väljaaurutamise jaoks on
vaja tekitada hiiglaslikes kogustes auru, millega nafta vedelaks muuta, et seda
saaks maapinnale välja pumbata. Sellise auru tekitamiseks põletatakse nii palju
maagaasi, kui kuluks kolme miljoni kodu kütmiseks. Maagaasi intensiivne
põletamine teeb eriti murelikuks klimatoloogid, kuna nii saadetakse atmosfääri
kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui tavapärase naftapuurimise käigus.
Naftaliivades peituvad musta kulla varud on tohutud.
Alberta provintsi all on peidus 173 miljardit barrelit naftat, seega on
tegemist maailma suuruselt teise leiukohaga peale Saudi-Araabiat. Kuigi
naftahindade langus on sundinud firmasid naftaliivadega seotud arenguplaane edasi
lükkama, on enamiku ekspertide hinnangul tegemist ajutise nähtusega ning
naftahinnad tõusevad uuesti, kui maailmamajandus kosuma hakkab.
Kanada ametnikud näevad naftaliivades võimalust riigi
rahakoti paisutamiseks ning uute töökohtade rajamiseks. Juba praegu puhkevad
naftaleiukohtade läheduses olevad väikelinnad õitsele ning kinnisvarahinnad
tõusevad püstloodis. „Süsinikul põhinev majandus on veel mõnda aega väga hea
äri,” ütles Alberta asepeaminister Ron Stevens.
Valitsusametnikud ja naftaettevõtted töötavad enda
kinnitusel käsikäes, et vähendada naftaliivade kaevandamisel tekkivaid
keskkonnamõjusid. Näiteks käsivad uued seadused kõigil Alberta ettevõtetel
vähendada koheselt kasvuhoonegaaside emissiooni 12 protsendi võrra. Lisaks on
ettevõtetel kohustus kaevandused ning jäätmetiigid rekultiveerida, kuigi
Stevens tunnistab, et kuna kaevandused töötavad aktiivselt kuni 50 aastat, on
tegemist pikaajalise protsessiga, mille tulemusi niipea ei näe.
Naftatootjad kinnitavad, et kuigi nafta kättesaamine Kanada
naftaliivadest toodab kolm korda rohkem süsihappegaasi kui tavapärane
kaevandamine, on edaspidine nafta töötlemine ning transportimine seevastu
loodussõbralikum. Nende sõnul on naftaliivadest saadud kütus tarbija paaki
jõudmise ajaks tootnud vaid 15 protsenti rohkem kasvuhoonegaase kui tavaline
nafta.
USA kongressi demokraate see ei veena. Eelmise aasta
lõpus tegid nad ettepaneku keelata sisse tuua naftat, mis põhjustab suuremaid
emissioone kui tavaline nafta – ilmselgelt on eelkõige silmas peetud Kanada
naftat. Seadus on praegu veel arutamisel, kuid tegemist peaks olema hoiatusega
naftatootjatele: USA võib hakata tulevikus hoolima sellest, et maksumaksja raha
ei aitaks kaasa globaalsele soojenemisele.