15.02.2010 17:16

Norra plaanib ehitada maailma võimsaima tuuliku

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (1)

Norra plaanib ehitada maailma võimsaima tuuliku, lootuses, et uus tehnoloogia suurendab meres asuvate tuulefarmide kasumlikkust.

Plaanitav 145-meetrise rootoridiameetriga kümnemegavatine prototüüp on praegu kasutusel olevatest tuulikutest umbes kolm korda suurem, teatas Norra riiklik energiaamet Enova.

162,5 meetrit kõrge tuuliku ehitab valmis Norra ettevõte Sway. Eesmärgiks on välja töötada tehnoloogia, mis võimaldaks meres asuvate tuulikutega toota senisest rohkem energiat, kirjutas AFP.

Esialgu testitakse hiidtuulikut kahe aasta jooksul Norra loodeosas maismaal. Praeguste tuulikutega võrreldes suurem energiakogus loodetakse kätte saada tuuliku liikuvate osade kaalu ja arvu vähendamisega.

Prototüübi ehitamine maksab 400 miljonit Norra krooni (alla 800 miljoni Eesti krooni). Selle abil plaanitakse energiat toota 2000 majapidamisele.

"Tuulik on plaanis käiku panna aastal 2011,“ ütles Enova uute tehnoloogiate juht Kjell Olav Skølsvik. Norra valitsus eraldas omalt poolt prototüübi ehitamiseks 137 miljonit Norra krooni.

"Tegemist on olulise sammuga tuuleenergia arendamisel,“ ütles Norra energeetikaminister Terje Riis-Johansen.

Keskkonnarühmitused on Norra valitsust kritiseerinud väheste investeeringute pärast tuuleenergia arendamisse. Norra on üks maailma suurimaid nafta ja maagaasi tootjaid, kuid saab suurema osa vajaminevast energiast hüdroelektrijaamadest.
26.02.2010 10:43
tsensuur

Plaanitav 145-meetrise rootoridiameetriga

Pigem on ikka rootori küljes olevad labad 72.5 meetrit pikad. Rootor kui selline on staatori sees olev detail.

Lisa kommentaar
08.03.2010 19:48
Tanel

http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=rootor

Lisa kommentaar
03.07.2010 14:32
Pets

Tuuliku kõrgus 162,5 m ja "tiivik" 145 m Kui samad proportsioonid lähevad ka merele siis jääb merepinna ja tiiviku minimaalseks vaheks 17,5 m. Ma ei räägiks praegu lainetest vaid küsiks, kas siiski pole tuule raiskamist ehk miks nii madalalt peab tiivik läbi käima?

Lisa kommentaar
14.11.2010 00:38
trebla

Mina küsiks pigem sedapidi - sellised suured tuulikud pöörlevad suhteliselt aeglaselt, st labade vahelt jõuab tuul tükk aega läbi puhuda, enne kui uus laba kohale jõuab. Kas poleks ammu aeg neid aeglseltpöörlevaid tuulikuid nelja, viie jne. labalistena tegema hakata, selle asemel et tiiviku läbimõõtu üha suuremaks ajad?

Lisa kommentaar

 

Flickr/arbyreed 30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

Flickr/USA valitsus 17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

12.12.2011 17:48

Mis saab, kui Higgsi boson jääb leidmata? (3)

Homme saabub tõehetk. Maailma suurim masin on oma töö teinud. Kuid kas suur hadronite põrguti suutis leida mõistatusliku osakese, mis annab kõigile teistele osakestele massi?

17.11.2011 09:34

Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

20.10.2011 09:06

Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida (1)

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82% eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

15.09.2011 15:07

Elektrimaantee paneb autod liikuma (4)

Sel ajal, kui Eestis alles kavandatakse elektriautodele laadimispunktide võrgustikku, käivad Jaapanis mõtted juba selle ümber, kuidas panna autod liikuma elektrifitseeritud sõiduteedel.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

23.08.2011 12:42

Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma

Suure Hadronite Põrguti detektorid tegid kindlaks massipiirkonnad, kus Higgsi boson esineda ei saa.

22.07.2011 09:43

USA kiirendis leiti neutroni raske sugulane

Füüsikud teatasid täiesti uue aatomituumast väiksema osakese avastamisest.

18.07.2011 13:11

Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega (1)

Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

01.06.2011 09:15

Radioaktiivne kiirgus võib muuta sündide soolist tasakaalu

Kõrge radioaktiivsusega keskkonnas sünnib rohkem poisse.

13.05.2011 12:06

Tuul võimaldab elektrivõrgu ülekandevõimet tõsta

Teadlased arendavad uut arvutimudelit, mis aitab inseneridel tõsta elektrivõrgu ülekandevõimet tuule abil.

05.04.2011 13:56

Antineutriinod kaovad kummalisel viisil

Elementaarosakesed neutriinod on pikka aega füüsikuid segadusse ajanud oma kummastava võimega jääda avastamatuks.

30.03.2011 13:28

Singapuri plaan: tuumajaam maa alla

Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamast endiselt lekkiv radiatsioon on oluliselt kahandanud uute tuumajaamade ehitamise väljavaateid.

25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale (3)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

05.12.2011 16:20

Algavad mõistatusliku neljanda neutriino otsingud (1)

Tundmatu osake võib heita valgust tumeaine olemusele.

16.11.2011 13:35

Elektritootmine võib kosmosesse kolida

Maailma elektrivajaduse rahuldamine kosmoses kogutud päikeseenergiaga võib osutuda tasuvaks juba 30 aasta pärast, näitas värske uuring.

21.09.2011 12:11

Bakterid toodavad vesinikkütust

Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota.

13.09.2011 16:05

Kui palju Google elektrit kulutab? (1)

Kui palju kulub energiat, et hoida käigus teenuseid Gmail, YouTube ja Google+?

31.08.2011 13:54

Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma

Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada.

27.07.2011 11:26

Jaht Higgsi bosonile on jõudmas lõpusirgele?

Teadlased esitlesid rahvusvahelisel konverentsil Higgsi bosoni otsingute värskeid tulemusi.

19.07.2011 10:27

Maa jätkab jahenemist (2)

Meie enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud koduplaneedi algsest soojusest on enamus säilinud.

08.06.2011 18:49

Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota

Karmauh! Terve vagunitäis põlevkivi kukub šahti, et lõpuks katlas ära põleda. Nii toodetaksegi Eestis elektrit.

27.05.2011 11:56

Mis kujuga on elektron?

Seni täpseim elektroni kuju mõõtmine näitas, et see on peaaegu täiuslikult kerajas.

11.04.2011 13:05

Ameeriklaste kiirendi võib olla avastanud uue loodusjõu

Teadlased võivad olla USA peamise osakestekiirendi andmete abil avastanud uue elementaarosakese või isegi senitundmatu loodusjõu, mis füüsikute sõnul võib laiendada meie teadmisi aine olemuse kohta.

04.04.2011 19:12

Jõeveest ja mereveest saab toota elektrit (2)

Jõevee ja merevee erinevat soolsust ära kasutades elektrit tootes oleks võimalik katta ligi seitsmendik maailma elektrivajadusest.

29.03.2011 12:12

Loodi puulehele sarnanev päikesepatarei

Mängukaardi suurune päikeseelement matkib efektiivselt fotosünteesi.

24.03.2011 20:02

Fukushima tuumareaktorite uus oht: meresool

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumajaama kriisi võib probleeme lisada reaktorite jahutamiseks kasutatud merevees leiduv sool.