Obama asus tuumaenergiat toetama

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (1)

USA on oma 2011. aasta eelarves ette näinud suuremahulise tuumaenergia arendamisse suunatud laenude tagamise.

See võiks tõsiselt aidata kaasa tuumaenergia arengule USA-s, kus see energiatootmisviis on juba aastakümneid olnud varjusurmas. Kui USA Kongress eelarve heaks kiidab, eraldatakse kokku 36 miljardit dollarit tuumajaamade ehitamiseks võetavate laenude riiklikuks garanteerimiseks, mis võimaldaks ehitada umbes seitse uut tuumajaama, kirjutas Technology Review.

Suurenenud toetus tuumaenergiale on oluline muutus Obama administratsiooni senises negatiivses suhtumises tuumaenergia arendamisse. Mõned poliitikaeksperdid arvavad, et tegemist on strateegilise plaaniga võita tuumaenergia pooldajatest Vabariiklaste hääli üldisema kliima- ja energialeppe toetuseks.

Laenude tagamine on hädavajalik, sest investorid tõrguvad üldiselt raha tuumajaamadesse paigutamast. Peamiseks mureks on tuumajaamade kogumaksumuse ebamäärasus, mis tuleneb eelkõige sellest, et uusi jaamu pole ammu ehitatud. Lisaks muudab investoreid murelikuks valitsuse senine muutlik suhtumine tuumajaamadesse – on juhtunud, et valitsuse toetus projektidele kaob kiiremini, kui tuumajaam valmis saab.

Laenude tagamisega saab valitsus alandada finantseerimiskulusid. Lisaks suurendab kindlust asjaolu, et toetus tuumajaamadele on kahepoolne, tulenedes nii presidendilt kui Kongressi Vabariiklastelt, mistõttu võib loota, et toetus jääb püsima ka peale praeguse administratsiooni vahetust, ütles Charles Forsberg Massachusettsi tehnoloogiainstituudist.

Hiljutiste analüüside põhjal on tuumajaamade ehitamise kulud viimase seitsme aasta jooksul materjalide kallinemise ja muude põhjuste tõttu kahekordistunud. Finantseerimiskulude vähendamine võiks tuumaenergia siiski fossiilsetest kütustest pärineva energiaga konkurentsivõimeliseks muuta.

Laenugarantiidest üksi aga ei piisa tuumatööstuse taassünniks. Üheks pudelikaelaks on ekspertide sõnul ka puudus kompetentsetest inimestest. Korraga oleks praegu võimalik ehitada kaks uut tuumajaama, kuid rohkema jaoks oleks vaja suurendada toetust väljaõppele vähemalt viis korda ehk kümne miljoni dollarini.

Lisaks tuleks ekspertide arvates lihtsustada ja kiirendada ka uute laenutagatiste määramise protsessi. Viis aastat tagasi eraldatud 18,5 miljardi dollari ulatuses tagatistest pole keerukate tingimuste tõttu veel midagi suudetud eraldada.

Isegi uute tagatiste korral plaanivad mitmed ettevõtjad oma projektidega oodata seni, kuni USA-sse juba mõned uued tuumajaamad on ehitatud. Üks ettevõte, Exelon, väidab, et pole siiski veendunud tuumajaamade kasumlikkuses ning tunneb lisaks muret ka tuumajäätmete lõpliku ladustamise plaani puudumise pärast. Obama administratsioon on loobunud plaanist ehitada tuumajäätmete ladustamiskeskus Yucca mägedesse ning plaanib uurida muid võimalusi. Forsbergi sõnul pole selle küsimuse lahendamisega aga siiski väga kiire.