23.08.2011 12:42
Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma
CERNi detektorid välistasid, et Higgsi bosoni mass võiks olla vahemikus 145 kuni 466 gigaelektronvolti.
Elementaarosakeste füüsika standardmudeli järgi on olemas kolme tüüpi osakesi: alusosakesed ehk fermionid, jõudu üle kandvad osakesed ehk bosonid ning Higgsi boson.
Just viimane annab massi kõikidele teistele osakestele. Paraku pole salapärast bosonit seni leitud.
Teda jahivad nii Pranstuse-veitsi piiril asuv Suur Hadronite Põrguti kui ameeriklaste osakestekiirendi Tevatron.
Suure Hadronite Põrguti detektoritega saadud andmete analüüsimine aitas täpsustada, kust teoreetilist osakest edaspidi otsima peaks.
CERN avaldas selleteemalise pressiteate Mumbais toimunud elementaarosakeste uurijate konverentsil.
Juulis peetud Euroopa füüsikute kokkusaamisel olid füüsikud üsna lootusrikkad ning arvasid end olema tabamatu osakese jälil. Vahepeal on Põrguti kõvasti andmeid juurde kogunud.
Detektorid ATLAS ja CMS tühistasid 95-protsendilise usalduspiiriga Higgsi bosoni esinemise massivahemikus 145 kuni 466 gigaelektronvolti (GeV).
Tühistatud vahemik oli füüsikute jaoks kõige kergemini uuritav.
CERNi pressiesindaja James Gillies ütles, et Higgsi bosoni potentsiaalseid massivahemikke on piisavalt, kuid nende analüüsimine on juba tunduvalt raskem.
Viimase paljutõotava signaali tabasid uurijad umbes 140 GeV juures, mis jääb napilt lubatud väärtuse lähedale.
CERNi teatel on signaali tähtsus lisaandmestiku valguses vähenenud.
"Higgsi boson peidab end suure tõenäosusega 115 ja 145 GeV vahel. Oluliselt madalamaid tasemeid ei suuda põrguti detektorid tabada," selgitas Gillies.
Põrgutiga töötavad füüsikud usuvad, et selgus Higgsi bosoni kohta saabub juba lähima aasta jooksul.
"Kui Higgsi boson on olemas, tabame selle kaheteistkümne kuu jooksul. Ja kui sellist osakest ei eksisteeri, on vaja uut standardmudelit ehk siis täiesti uut füüsikat," kommenteeris CERNi teadusdirektor Sergio Bertolucci.