01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt

Eve Tisler
Skype:
eve.tisler@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

Otsides alternatiive betooni valatud konventsionaalsetele reovee puhastussüsteemidele, huvitas Kõivu, kuidas reovee puhastamisel kasutada ära looduslikke protsesse.

Labori- ja pilootkatsed näitasid, et hästi mineraliseerunud turbal ja põlevkivituha settel on hea potentsiaal prügila nõrgvee ja olmereovee järelpuhastamiseks. Uus puhastussüsteem tuleb hästi toime erinevate reoainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku eemaldamisega ning orgaanilise aine lagundamisega.

«Kasutasime katsetes tuhasetet ja hästilagunenud turvast eesmärgiga rakendada mõlema materjali häid omadusi,» selgitas Kõiv.

Turvast seni ei kasutatud

Vähelagunenud turvast ehk kasvuturvast kasutatakse küll juba absorbendina näiteks raskemetallide eemaldamiseks reoveest, kuid hästilagunenud ehk mineraliseerunud turvast reoveepuhastuses seni kasutatud ei ole.

Suurem osa hästilagunenud turbast läheb Eestis tooraineks turbabriketi valmistamisel ja kütuseks katlamajades. Osaliselt kasutatakse seda ka kasvuturbana, valmistades sellest koos vähelagunenud turbaga turbasegusid ja väetisi.

Katsete tulemused näitasid, et hästilagunenud turvas oli efektiivne vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites prügila nõrgveest ja olmereoveest orgaanika ja lämmastiku eemaldamises, kuid ainuüksi turba omadustest jäi reovee täielikuks puhastamiseks väheseks.

Varasemad laborikatsed näitasid, et potentsiaalseks filtermaterjaliks võiks olla hüdratiseerunud põlevkivituha sete, millel on hea fosfori eemaldusvõime. Põlevkivi põletamise järel jääb tuhana alles umbes pool materjalist. Tuhk transporditakse veega segatuna suurtele platoodele, kus see õhu ja veega kokkupuutel hüdratiseerub ehk kivistub ning moodustub tuhasete.

Kuidas eraldada fosfor?

«Põlevkivituha sete on kaltsiumirikas materjal, millest fosfori-rikkasse lahusesse vabanevad kaltsiumioonid, mis kohtuvad fosfaatioonidega ning settivad raskestilahustuva kaltsiumfosfaadina,»selgitas Kõiv fosforiärastusprotsessi põlevkivituhas.

Seejärel tekkis tal idee uurida, kuidas oleks võimalik põlevkivituha sette omadusi kasutada reoveepuhastuses, sest fosfori eemaldamine reoveest on päevakajaline teema, millega tegeletakse kogu maailmas. Liigne fosfor vees on üks pinnaveekogude eutrofeerumise põhjus.

Selleks et laborikatsetest edasi minna ning panna materjalide vastupidavus ning tegelik puhastusvõime proovile, tehti aastatel 2003 ning 2005-2006 Järvamaal Väätsa prügilas välikatsed. Samaaegselt toimusid katsed ka Tapa reoveepuhastussüsteemis.

 Eksperimentaalsed filtersüsteemid pidi Kõiv bakalaureuse- ja magistriõpingute raames juhendajate kaasabil ja doktoriõppes koos projektikaaslastega ise välja töötama, disainima ja rajama.

Ainus uue puhastussüsteemi probleem on see, et hüdratiseerunud põlevkivituhas puhastatud veel on lubatust kõrgem pH tase. «Filtersüsteemi läbinud vesi on väga aluseline. Kui puhta vee pH tase on tavaliselt lähedane neutraalsele pH-le ehk ehk seitsmele, siis tuhasette läbinud vee pH tase on üle kaheteistkümne. Seaduses kehtestatud vee pH tase, mida võib loodusesse lasta, peab jääma  6 ja 9 vahele,» selgitas Kõiv.

Tuhafiltrist tulenevat kõrget pH väärtust vähendaks turbafilter.

Enamasti kasutatakse maailmas fosfori ärastamiseks tehismärgalades ja pinnasfiltersüsteemides erinevaid tööstuse jääkprodukte, tehislikult valmistatud või looduslikke materjale.

Kõiv leiab, et võrreldes teiste kasutusel olevate materjalidega, mille abil veest fosforit ärastatakse, on hüdratiseerunud põlevkivituhk küllaltki soodne.

Seadus: see on jääde

Kuigi põlevkivituha kasutamine reovee puhastuses on innovaatiline, on see samas ka problemaatiline, sest seaduse silmis on hetkel tegemist jäätmega. «Jäädet ei või vabalt transportida, töödelda ja jäädet ei saa ju müüa,» võttis Kõiv probleemi kokku.

 «See, et põlevkivituhk sisaldab raskemetalle või teisi ohtlikke ühendeid, on müüt. Me oleme seda materjali läbi ja lõhki analüüsinud, pigem tuhk sidus raskemetalle veest, mitte ei eraldanud neid vette,» rääkis ta.

Põlevkivituhal puudub hetkel turuväärtus. Seega tuleb kõigepealt tegeleda selle materjali turustamise ning väärtustamisega. «Teadlasena ma pakun välja lahendusi, aga minu võimuses ei ole seda materjali turustada,» sõnas Kõiv.

Seni tehtud eksperimendid on kestnud kuni aasta ning ehitatud katseseadmed olid vaid kuupmeetrise mahuga. Selleks, et lõplikult veenduda turba ja põlevkivituha sette puhastuslikes omadustes tuleb uudne filtersüsteem proovile panna ka pikema aja jooksul ning prügila nõrgvee ja olmereovee karmis reaalsuses.

Doktoritöö kaitsmise järel soovib Kõiv uurimisteemaga edasi minna ning loodab rajada täismõõtmetes puhastussüsteemi. Ta nentis, et suurimaks takistuseks täismõõdus puhastussüsteemi ehitamisel on raha –  praegune majanduskliima uute innovaatiliste veepuhastusseadmete väljatöötamist eriti ei soosi.

Margit Kõivu doktoritööd loe siit.

Artikkel ilmub ajakirjas Universitas Tartuensis.

02.07.2010 03:14

Tubli, Margit ja su abilised!
Põlevkivi tuhal võib olla veel palju häid omadusi, mis praegu veel teadmata. Mis puutub aga tuha mürgisusse, raskmetallide keskkonda leostumisse jne, siis on see tõesti müüt. Kui see tõesti nii oleks, siis oleks lärm tõusnud taevani juba 20 aastat tagasi.

Lisa kommentaar

 

Flickr/arbyreed 30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

Flickr/USA valitsus 17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

12.12.2011 17:48

Mis saab, kui Higgsi boson jääb leidmata? (3)

Homme saabub tõehetk. Maailma suurim masin on oma töö teinud. Kuid kas suur hadronite põrguti suutis leida mõistatusliku osakese, mis annab kõigile teistele osakestele massi?

17.11.2011 09:34

Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

20.10.2011 09:06

Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida (1)

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82% eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

15.09.2011 15:07

Elektrimaantee paneb autod liikuma (4)

Sel ajal, kui Eestis alles kavandatakse elektriautodele laadimispunktide võrgustikku, käivad Jaapanis mõtted juba selle ümber, kuidas panna autod liikuma elektrifitseeritud sõiduteedel.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

23.08.2011 12:42

Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma

Suure Hadronite Põrguti detektorid tegid kindlaks massipiirkonnad, kus Higgsi boson esineda ei saa.

22.07.2011 09:43

USA kiirendis leiti neutroni raske sugulane

Füüsikud teatasid täiesti uue aatomituumast väiksema osakese avastamisest.

18.07.2011 13:11

Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega (1)

Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

01.06.2011 09:15

Radioaktiivne kiirgus võib muuta sündide soolist tasakaalu

Kõrge radioaktiivsusega keskkonnas sünnib rohkem poisse.

13.05.2011 12:06

Tuul võimaldab elektrivõrgu ülekandevõimet tõsta

Teadlased arendavad uut arvutimudelit, mis aitab inseneridel tõsta elektrivõrgu ülekandevõimet tuule abil.

05.04.2011 13:56

Antineutriinod kaovad kummalisel viisil

Elementaarosakesed neutriinod on pikka aega füüsikuid segadusse ajanud oma kummastava võimega jääda avastamatuks.

30.03.2011 13:28

Singapuri plaan: tuumajaam maa alla

Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamast endiselt lekkiv radiatsioon on oluliselt kahandanud uute tuumajaamade ehitamise väljavaateid.

25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale (3)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

05.12.2011 16:20

Algavad mõistatusliku neljanda neutriino otsingud (1)

Tundmatu osake võib heita valgust tumeaine olemusele.

16.11.2011 13:35

Elektritootmine võib kosmosesse kolida

Maailma elektrivajaduse rahuldamine kosmoses kogutud päikeseenergiaga võib osutuda tasuvaks juba 30 aasta pärast, näitas värske uuring.

21.09.2011 12:11

Bakterid toodavad vesinikkütust

Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota.

13.09.2011 16:05

Kui palju Google elektrit kulutab? (1)

Kui palju kulub energiat, et hoida käigus teenuseid Gmail, YouTube ja Google+?

31.08.2011 13:54

Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma

Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada.

27.07.2011 11:26

Jaht Higgsi bosonile on jõudmas lõpusirgele?

Teadlased esitlesid rahvusvahelisel konverentsil Higgsi bosoni otsingute värskeid tulemusi.

19.07.2011 10:27

Maa jätkab jahenemist (2)

Meie enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud koduplaneedi algsest soojusest on enamus säilinud.

08.06.2011 18:49

Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota

Karmauh! Terve vagunitäis põlevkivi kukub šahti, et lõpuks katlas ära põleda. Nii toodetaksegi Eestis elektrit.

27.05.2011 11:56

Mis kujuga on elektron?

Seni täpseim elektroni kuju mõõtmine näitas, et see on peaaegu täiuslikult kerajas.

11.04.2011 13:05

Ameeriklaste kiirendi võib olla avastanud uue loodusjõu

Teadlased võivad olla USA peamise osakestekiirendi andmete abil avastanud uue elementaarosakese või isegi senitundmatu loodusjõu, mis füüsikute sõnul võib laiendada meie teadmisi aine olemuse kohta.

04.04.2011 19:12

Jõeveest ja mereveest saab toota elektrit (2)

Jõevee ja merevee erinevat soolsust ära kasutades elektrit tootes oleks võimalik katta ligi seitsmendik maailma elektrivajadusest.

29.03.2011 12:12

Loodi puulehele sarnanev päikesepatarei

Mängukaardi suurune päikeseelement matkib efektiivselt fotosünteesi.

24.03.2011 20:02

Fukushima tuumareaktorite uus oht: meresool

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumajaama kriisi võib probleeme lisada reaktorite jahutamiseks kasutatud merevees leiduv sool.