04.08.2010 14:56
Teadlased kaardistavad arktilist merepõhja
Kanada ja USA teadlased suunduvad kahel jäämurdjal
Põhja-Jäämerele, et uurida seni kõige halvemini tuntud ookeani põhja.
Uurimine on jääkatte paksuse olulise vähenemise tõttu nüüd
varasemast palju lihtsam. Samuti on selleks olemas tugev motiiv, sest
merepõhjas leiduvad tõenäoliselt suured nafta- ja gaasivarud, mistõttu on
riigid tahavad väga teada saada, kui kaugele nad oma nõudmised merepõhjale
võivad nihutada, kirjutas News Daily.
Missioon kestab viis nädalat ning on juba kolmas taoline
viimase kolme aasta jooksul. Teadlased teostavad mõõtmisi kahel jäämurdjal,
millest üks startis Alaskalt ja teine Kanadast. Laevad kohtuvad merel, et
kordamööda jääd murda ja uuringuid koos jätkata.
Huvi Arktika maapõuevarade vastu on viimastel aastatel
järsult tõusnud, sest lihtsasti kättesaadavat naftat pole enam kusagilt
avastada, mistõttu on otsijate pilgud pöördunud viimastel aastatel merepõhjale.
Varem oli Põhja-Jäämeres väga karmide tingimuste tõttu
naftapuurimine mõeldamatu, kuid suurel määral just nafta põletamise tõttu
tekkinud globaalne soojenemine lubab ka seni kättesaamatud naftavarud ilmselt
peagi kasutusele võtta.
Rahvusvaheliste reeglite kohaselt võib riik enda omaks
pidada kuni 200 meremiili kaugusel rannikust asuvaid maavarasid. Seda muidugi
juhul, kui neile maavaradele kellelgi teisel õigustatud nõudmisi ei ole. Kui
aga mandrilava (mere poolt üleujutatud osa mandrist) ulatub 200 meremiilist
kaugemale, võib rannikuriikidel tekkida õigustatud nõudmine ka enam kui 200
meremiili kaugusel olevaid maavarasid endale kuuluvaks pidada. Seetõttu ongi
riigid väga huvitatud mandrilava ulatuse kindlaks määramisest.
Lisaks pole Kanada ja USA siiani kindlaks määranud, kust jookseb
Alaskast ja Kanada loodeosast põhja pool kulgev merepiir. See küsimus tõotab
tekitada vaidlusi, sest merealune MacKenzie jõe delta jätk on suure tõenäosusega
naftarikas piirkond.