Olen taolise energiasäästuprojekti teostamise poolt olemasolevates väiksemate asunduste ja suuremate ettevõtete piirkondades, aga vana ning armsa Toulousi linna osas väga pessimistlik. Suurlinnades on aktiivne elu ja liikumine pea igas piirkonnas ning nimetatud sääst võrreldes investeeringute tegeliku tasuvusega ilmselt kaheldav. Rääkimata muust mõjust turvalise elukeskkonna ja jätkusuutliku linna arengu tagamiseks. Toon näiteid: Kui praegu kumab olemasoleva linna valustussüsteemi poolt arendatav valgustatus (valguskuma) ka neisse linna piirkondaesse (pargid, sisehoovid, sise- ja välisparklad, jne), kus pole valgusallikaid, siis eelnimetatud projektipõhiselt tuleks praktiliselt illumineerida tohutult suuremad alad ning selleks tuleb siis ju ka risustada (lisavalgustuspostid, - tarvikud jne) kogu linn. Kui taoliselt "juba säästlikuks" ehitatud linna ehitatakse juurde või renoiveeritakse olulisel määral objekte (korruseid vähemaks või juurde, lisakujasid jne), siis tuleb enne selle projekti enne tasuvusaja saabumist teha lisakulusid, mis ei pruugi jääda lõplikeks. RAHA RAISKAMISEST EI RÄÄGIKSKI, SEST "INNOVATIIVSUS" KAOB JU ÄRA, KUI KULUD HAKKAVAD ÜLETAMA TULUSID! Usun taoliste säästu tagamise projektide teostatavust täiesti uutesse valgustussüsteemide rajamise projektidesse ("Ülemiste vanakese unistus - Kas/kui Tallinn on valmis?" :-) 1) kui tegelikkusele lähedast olukorda eelnevalt analüüsitakse ja vastavatel makettidel mängitakse läbi kõik tekkida võivad situatsioonid (eriti, kui mingil põhjusel kaob kogu süsteemist elektrivool ära, kui osa valgusteid ei rakendu vajalikul ajal tööle, kui kogu projekti toimimiseks on vaja ehitada välja ka avariisüsteemid jne); 2) kui tegu on piirkonnaga, kus pimedatel perioodidel pole mingit liikumist või vähemalt üle 50% pimedal ajal ei teki vajadust valgustatuse järele; 3) kui töötatakse välja säästuga seotud standardid valgustatuse taseme versus valgustite hulga ning avariiliste lahenduste kättesaadavuse vajaduse kohta.