13.12.2007 12:29

Uus moodus maapõuest energia leidmiseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Enamik geotermilist energiat kasutavaid elektrijaamu asuvad vulkaanide lähedal. Selle asjaolu tõttu saab maapõueenergiat  kasutada vaid piiratud arvul kohtades, näiteks Islandil. Tegelikult on võimalik kuuma põhjavett saada ka paljudes muudes kohtades. Trikk on selles, et kuidas see üles leida.

Eelmisel nädalal avaldati ajakirjas Science artikkel, kus kirjeldatakse uut ülitundlikku heeliumi isotoopidel põhinevat meetodit, mis võiks aidata geotermilise energia laiemalt kasutusele võtta, kirjutas Technology Review.

Berkeley ülikooli teadlane Mack Kennedy ja Matthijs van Soest Arizona ülikoolist kasutasid heeliumi isotoope heelium-3 ja heelium-4, et mõõta maakoore kivimite läbitavust konkreetses piirkonnas. Vesi ringleb lõhelises maakoores kergemini ning saab seega sügavamalt Maa sisemusest kuumust ülespoole transportida.

„Kuumad vahevöö kivimid ning radioaktiivsete elementide lagunemisest tulenev soojus maakoores on hiiglaslik energeetiline ressurss ning nüüd on olemas ka vahend leidmaks parimaid kohti selle ärakasutamiseks,” ütles Kennedy.

Hiljutise USA energeetikaministeeriumi analüüsi kohaselt võiks geotermiline energia katta kümnendiku kogu USA vajadustest. Hetkel moodustab geotermiline energia aga vähem kui protsendi kogu USA elektrienergiatoodangust. Üheks takistuseks selle protsendi suurendamisel on just raskused õigete kohtade leidmisel.

Heelium moodustub maakoores uraani ja radioaktiivse tooriumi lagunemisel. Kerge elemendina liigub ta võimaluse korral ülespoole ning murrab lõpuks maapinnani välja. Kõrgenenud heeliumisisaldus pinnases võib seega viidata maakoore paremale läbitavusele ning geotermilise energia kasutamise seisukohalt potentsiaalselt huvitavale kohale.

Teadlastele pakub huvi mitte ainult heeliumi kogus, vaid ka heelium-4 suhe heelium-3. Tavalisim heeliumi isotoop on massiarvuga neli. Maakoores on kõigest üks heelium-3 aatom 100 miljoni heelium-4 aatomi kohta. Kuid heelium-3 on vahevöös esindatud umbes tuhat korda suuremas kontsentratsioonis kui maakoores keskmiselt. Seega on loogiline oletada, et kõrgenenud heelium-3 sisaldus maakoore ülaosas viitab tõenäoliselt maakoore paremale läbitavusele ning potentsiaalsele võimalusele geotermilist energiat kasutada.

Artiklis kirjeldatakse Nevadas asuva Dixie Valley piirkonda, kus selline kõrgenenud heelim-3 anomaalia esineb. Piirkonnas asub ka geotermaalenergiat kasutav elektrijaam, kuid vulkaanid pole seal viimase 30 miljoni aasta jooksul tegutsenud.

Dixie Valley piirkonnas on maakoor ilmselt lõhelisem kui mujal. Lõhedes ringleb kuum vesi, mis toob vahevöö kuumuse maapinnale lähemale ning laskub jahtudes tagasi sügavamale.

Dixie Valley on väga hea piirkond maapõueenergia kasutamiseks. Küsimus on selles, kas kõik heelim-3 anomaaliaga piirkonnad on sama hea potentsiaaliga?

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keemiainsener Jefferson Tester möönab, et heeliumi isotoobid on hea vahend esmase geoloogilise luure läbiviimiseks, kuid lõpliku hinnangu andmiseks on siiski alati vaja ka puurimisi ja täiendavaid uuringuid.

Ka teised teadlased on meetodi rakendusvõimaluste osas kahtleval seisukohal. „Heeliumi isotoobid ei pruugi anda nii häid tulemusi vähem dünaamilise geoloogilise ehitusega piirkondades, näiteks Elsassis Prantsusmaal,” ütles Elsassi geotermaalenergia projekti teaduskoordinaator Albert Genter. „Uuringu tulemuste ülekandmine teistesse piirkondadesse võib olla problemaatiline.”

Kennedy nõustub kriitikaga ning ütleb, et selguse saamiseks peaks laiendama heeliumi isotoopide kasutamist. Kuid see on keeruline, sest ettevõtmine on kallis. Isotoopide koguse määramiseks tuleb mass-spektromeetrid vaakumiga puhastada tuhat korda tõhusamalt kui teiste uuringute jaoks, sest heelium-3 koguse korrektseks määramiseks peab süsteem olema väga puhas.  See teeb ühe proovi analüüsimise maksumuseks 2000 kuni 3000 dollarit.

Automatiseerimisega saaks Kennedy sõnul hinna alla 1000 dollari viia, kuid ilmselt käib ka see summa kaugelt üle jõu, sest USA energeetikaministeerium on geotermaalenergia-alasteks teadusuuringuteks eraldanud täpselt null dollarit.

 

Flickr/arbyreed 30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

Flickr/USA valitsus 17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

12.12.2011 17:48

Mis saab, kui Higgsi boson jääb leidmata? (3)

Homme saabub tõehetk. Maailma suurim masin on oma töö teinud. Kuid kas suur hadronite põrguti suutis leida mõistatusliku osakese, mis annab kõigile teistele osakestele massi?

17.11.2011 09:34

Fukushima avarii kiirgusdoosid on kardetust väiksemad

Märtsis ülitugevale maavärinale järgnenud tsunami põhjustas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas ülitõsise avarii. Kohalikud elanikud said kiiritada siiski kardetust vähem.

20.10.2011 09:06

Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida (1)

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82% eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

15.09.2011 15:07

Elektrimaantee paneb autod liikuma (4)

Sel ajal, kui Eestis alles kavandatakse elektriautodele laadimispunktide võrgustikku, käivad Jaapanis mõtted juba selle ümber, kuidas panna autod liikuma elektrifitseeritud sõiduteedel.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

23.08.2011 12:42

Peitusemäng Higgsi bosoniga hakkab lõpule jõudma

Suure Hadronite Põrguti detektorid tegid kindlaks massipiirkonnad, kus Higgsi boson esineda ei saa.

22.07.2011 09:43

USA kiirendis leiti neutroni raske sugulane

Füüsikud teatasid täiesti uue aatomituumast väiksema osakese avastamisest.

18.07.2011 13:11

Veest ja grafeenist tulevikuaku saab laetud sekunditega (1)

Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

01.06.2011 09:15

Radioaktiivne kiirgus võib muuta sündide soolist tasakaalu

Kõrge radioaktiivsusega keskkonnas sünnib rohkem poisse.

13.05.2011 12:06

Tuul võimaldab elektrivõrgu ülekandevõimet tõsta

Teadlased arendavad uut arvutimudelit, mis aitab inseneridel tõsta elektrivõrgu ülekandevõimet tuule abil.

05.04.2011 13:56

Antineutriinod kaovad kummalisel viisil

Elementaarosakesed neutriinod on pikka aega füüsikuid segadusse ajanud oma kummastava võimega jääda avastamatuks.

30.03.2011 13:28

Singapuri plaan: tuumajaam maa alla

Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamast endiselt lekkiv radiatsioon on oluliselt kahandanud uute tuumajaamade ehitamise väljavaateid.

25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale (3)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

Andres Tennus/Tartu Ülikool 09.01.2012 13:14

Superkondensaatorid lubavad elektriautode laiemat levikut (1)

Üha suureneva energiavajadusega maailm seisab silmitsi tarvidusega minna üle tõhusamatele energiasalvestusseadmetele. Juba koolieas loodusteaduste vastu huvi tundnud Heisi Kurig uuris oma väitekirjas superkondensaatorites kasutatavaid energiaallikaid.

05.12.2011 16:20

Algavad mõistatusliku neljanda neutriino otsingud (1)

Tundmatu osake võib heita valgust tumeaine olemusele.

16.11.2011 13:35

Elektritootmine võib kosmosesse kolida

Maailma elektrivajaduse rahuldamine kosmoses kogutud päikeseenergiaga võib osutuda tasuvaks juba 30 aasta pärast, näitas värske uuring.

21.09.2011 12:11

Bakterid toodavad vesinikkütust

Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota.

13.09.2011 16:05

Kui palju Google elektrit kulutab? (1)

Kui palju kulub energiat, et hoida käigus teenuseid Gmail, YouTube ja Google+?

31.08.2011 13:54

Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma

Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada.

27.07.2011 11:26

Jaht Higgsi bosonile on jõudmas lõpusirgele?

Teadlased esitlesid rahvusvahelisel konverentsil Higgsi bosoni otsingute värskeid tulemusi.

19.07.2011 10:27

Maa jätkab jahenemist (2)

Meie enam kui 4,5 miljardit aastat tagasi tekkinud koduplaneedi algsest soojusest on enamus säilinud.

08.06.2011 18:49

Kaval rebane ja põlevkivi ehk kuidas säästlikumalt elektrit toota

Karmauh! Terve vagunitäis põlevkivi kukub šahti, et lõpuks katlas ära põleda. Nii toodetaksegi Eestis elektrit.

27.05.2011 11:56

Mis kujuga on elektron?

Seni täpseim elektroni kuju mõõtmine näitas, et see on peaaegu täiuslikult kerajas.

11.04.2011 13:05

Ameeriklaste kiirendi võib olla avastanud uue loodusjõu

Teadlased võivad olla USA peamise osakestekiirendi andmete abil avastanud uue elementaarosakese või isegi senitundmatu loodusjõu, mis füüsikute sõnul võib laiendada meie teadmisi aine olemuse kohta.

04.04.2011 19:12

Jõeveest ja mereveest saab toota elektrit (2)

Jõevee ja merevee erinevat soolsust ära kasutades elektrit tootes oleks võimalik katta ligi seitsmendik maailma elektrivajadusest.

29.03.2011 12:12

Loodi puulehele sarnanev päikesepatarei

Mängukaardi suurune päikeseelement matkib efektiivselt fotosünteesi.

24.03.2011 20:02

Fukushima tuumareaktorite uus oht: meresool

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Fukushima Daiichi tuumajaama kriisi võib probleeme lisada reaktorite jahutamiseks kasutatud merevees leiduv sool.