Šveits mattis maha maapõuest energia tootmise kava

Erakonsortsiumi Geopower Basel veetud projekt oli peatatuna seisnud juba 2006. aastast alates, mil puuraukudesse vee pumpamise tagajärjel vallandusid Baseli piirkonna maapõues pinged, tuues kaasa keskmise tugevusega maavärina.

Nüüd oli projekti lõpetamise aluseks Baseli ametivõimude tellitud riskianalüüs, mis leidis, et maapõueenergia tootmise paratamatu kaasprodukt, kerged maavärinad, tooks kaasa liiga suurt majanduslikku kahju.

Maapõuest geotermilise energia ammutamist on peetud perspektiivikaks alternatiivenergia tootmise viisiks, sest maa sees peituvaid energiavarusid võib pidada ammendamatuteks.

Idee seisneb selles, et puuritakse vähemalt kolme kilomeetri sügavune auk. Kivim, millesse auk välja jõuab ei tohi olla poorne. Selles sügavuses on maapõue temperatuur üle 100 ° C. Seejärel pumbatakse maa alla rõhu all olevat vett, mille tulemusena tekivad kivimites lõhed.

Just see vallandab minimaavärinad, mis veelgi suurendavad kivimi veeläbilaskevõimet. Protsessi tulemusena tekib maa-alune vedelikureservuaar. Kui see on suurem kui üks kuupkilomeeter, puuritakse veel lisaauke, mille abil on võimalik maapõues ringleva vee soojusenergia ära kasutada.

Kuid geotermilise energia jaamadega seotud risk peitub selles, et puurimis- ja pumpamistöödega seoses võivad vallanduda ka suuremad maavärinad. Sellel energiatootmisviisil on veel üks “aga”, nimelt on see kõige kasumlikum siis, kui korraga toodetakse nii soojust kui elektrit, seega peaks jaam asuma tihedalt asustatud piirkonnas. Maavärinad tiheda asustusega piirkonnas toovad aga paratamatult kaasa vähemalt paanikat, võib olla ka majanduslikku kahju või isegi inimohvreid.

Prantsusmaa ja Saksamaa piiri lähedal asuv Basel on Euroopa farmaatsiatööstuse keskus, piirkonnas elab üle 700 000 inimese. Maavärinaoht on Baselis reaalne. 1356. aastal sai linn tõsiseid kahjustusi 6,7-magnituudises maavärinas.

Geotermilise elektrijaama projekt sai alguse 1996. aastal. 2006. aasta oktoobriks oli Baseli puurauk 5 kilomeetrit sügav ning detsembri algul asuti auku surve all olevat vett pumpama. Seismograafid registreerisid tuhandeid mikromaavärinaid. Seoses maapinna seismilise aktiivsuse kasvuga pandi pumpamistöödele viis päeva hiljem, 7. detsembril piir ette.

Mõni tund hiljem tabas piirkonda 3,4-magnituudine maavärin, mis põhjustas kohalike seas paanikat. Ühtlasi sai Baseli inimtekkeline maavärin rahvusvaheliselt kõvasti tähelepanu.

Paar päeva pärast seda avaldas konsortsium kahetsust, et tööde tõttu tekkinud värinad olid oodatust võimsamad. Osa kohalikke lasi konsortsiumil kinni maksta majadele tekkinud pragude parandustööd, kuid kohtuprotsess toonase maavärina kahjude sissenõudmiseks on alles pooleli.