Aju ohjab allergiat

Terves kehas on terve vaim. Kuid paljud tõved ajavad keha ning aju pahuksisse. Immuunsüsteemi on võimalik eksitada ning treenida lõhnu-maitseid appi võttes.

Keha kaitsesüsteeme ajab segadusse ka see, kui luua illusioon kehavälisest kogemusest.

Lõuna-Austraalia ülikooli neuroteadlane Lorimer Moseley tekitas vabatahtlikel katsealustel illusiooni, et nende käsi oli asendatud kummist proteesiga. Seejärel manustas uurija katseisikute käsivartele histamiini. See aine tekitab kehas allergiale iseloomulikud nähud  – kuumustunde ning punetuse.

Moseley võrdles allergilise reaktsiooni tekkimist vabatahtlike mõlemal käsivarrel. Lisaks eksperimenteeris  ta kontrollrühmaga, kuhu kuulusid vabatahtlikud terved inimesed, kelle meeltega ei trikitatud.

Selgus, et kõige tugevam nahapunetus tekkis illusiooni kütkes olevate inimestel ning  just meelepettusega asendatud käe nahale.

Moseley tekitas vabatahtlikele sarnaseid kehaväliseid kogemusi ka varasemate uuringute käigus. Siis avastas ta, et  kehast niiöelda irdunud käes hakkab verevool aeglustuma ning naha temperatuur langeb. Histamiiniga tehtud eksperimendi tulemus klappis teadlase sõnul hästi immuunsüsteemi esmase rolliga - teha vahet, mis on kehale omane, mis on võõras.

Kui aju ei pea ihuliiget enda omaks, on loomulik, et keha kaitsesüsteemid muutuvad sellise jäseme suhtes valvsaks.

"Võib arvata, et aju kontrolli tugevus  kehaosade üle sõltub sellest, kas see peab neid keha juurde kuuluvaks või mitte,'' ütles Moseley.

Sarnased katsed aitavad selgitada erinevate tõbede tekkemehhanisme. Kehaväliseid kogemusi esineb mitmete neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste korral. Oma keha taju on häiritud ka buliimia ja neuropaatiliste valude all kannatajatel ning võib mängida rolli autoimmuunhaiguste tekkimisel.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

• Tweet