2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - CERNi füüsikud leidsid Higgsi bosoni
04.07.2012 13:18

CERNi füüsikud leidsid Higgsi bosoni

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (8)

Teadusmaailma üks kõige innukamalt otsitud osake on lõpuks leitud.

Füüsikute poolt jumala osakeseks hüütud Higgsi bosoni olemasolu on Euroopa tuumauuringute keskuse CERN juures töötanud kahes eksperimendis kinnituse leidnud.

Osakestefüüsika standardmudelis seni vaid teoreetiliselt võimalikuks peetud Higgsi bosoni  leidsid suure osakeste kiirendi LHC kahe osakestedetektori CMS ja ATLAS juures teineteisest sõltumatult toimunud eksperimendid.

2008. aasta sügisel Šveitsi ja Prantsusmaa piiril tööd alustanud maailma kalleim, 10 miljardit dollarit maksnud teadusaparaat suur hadronite põrgati on ehitatud eeskätt selleks, et kontrollida, kas osakestefüüsika standardmudelis esinev seni leidmata, kuid eelduste kohaselt kõigile teistele osakestele massi andev osake Higgsi boson üldse eksisteerib.

Selle olemasolu pakkus välja briti füüsik Peter Higgs 1964. aastal, püüdes selgitada, miks W- ja Z-bosonitel on mass, samas kui footon on massita. 83- aastane Higgs oli CERNis täna ka ise kohal ja kuulas pisarsilmil, kui pilgeni täis saalis värskeid tulemusi ette kanti.

Viimati esitlesid CMSi ja ATLASe  füüsikud oma töö tulemusi möödunud aasta lõpus, mööndes, et Higgsi bosonit ei ole leitud, kuid selle olemasolu ei saa ka välistada. Esimesi vihjeid Higgsi kohta oli märgatud, kuid milleski ei saanud kindel olla.

Varasemate aastatega võrreldes on osakestekiirendi töö kulgenud tänavu üle ootuste edukalt ning juuni keskpaigaks on kogutud rohkem andmeid kui varasematel aastatel kokku.

Tänasel esitlusel esitatud statistika põhineb nii eelmise aasta kui ka tänavuse aasta andmetel, kusjuures selle aasta statistika töötlus on suuresti veel käimas. Sellegipoolest on teadlased veendunud, et andmeid on piisavalt, et väita – ammuotsitud osakese olemasolu kohta on olemas kindlaid, kuigi esialgseid tõendeid.

Kui eksperimendid tõesti uue osakese leiavad, läheb siiski veel aega, et kontrollida, kas tegemist on ennustatud Higgsi bosoniga või mõne uue füüsikaprotsessiga, mis näeb välja sarnane. Selle aasta lõpuks loodetakse koguda veel vähemalt sama palju andmeid kui LHC praeguseks üldse kogunud on, siis peaks Higgsi küsimus saama lõpliku vastuse.

CERNi tänasel seminaril esimesena esinenud osakestedetektori CMS eksperimenti juhtiv Joe Incandela ütles, et eksperimendi juures töötavad teadlased, keda on kokku 2100, on märganud uut bosonit, neist kõige raskemat, mis andmete põhjal otsustades klapib Higgsi bosoniga.

Kiirendi teise osakestedetektori ATLAS juures töötab ligi 3000 teadlast, selle esindaja Fabiola Gianotti teatas seminaril, et põrgutieksperimendid on avastanud varem tundmatu osakese massiga 126,5 gigaelektronvolti. CMS tulemuste põhjal on bosoni massiks 125,3 gigaelektronvolti. Seega on uus osake prootonist umbes 130 korda raskem.

Põrgutis kiirendatakse aatomist väiksemaid osakesi peaaegu valguse kiiruseni ning lastakse neil siis kokku põrgata. Ülilühikese ajavahemiku jooksul eksisteeriva Higgsi bosoni otsimine käib tegelikult selle lagunemisjälgede tuvastamise teel.

Siiski on tulemused esialgsed, teadusartikli kujul avaldada loodavad teadlased need selle kuu lõpuks. Täiendavad eksperimendid tehakse veel selle aasta jooksul ning aasta lõpuks peaks olema võimalik täie kindlusega väita, et standardmudeli viimane puuduv lüli on tõepoolest leitud.

Higgsi bosoni otsingutes osalevad ka Eesti teadlased KBFIst Martti Raidali juhtimisel.

 

04.07.2012 22:43
Juhan

Huvitav, kas 250 GeV juures toimunud "huvitavad sündmused" (ATLAS) olid siis miskitsorti "harmoonilised"?

Lisa kommentaar
08.07.2012 10:44
Juss

Tore, et leiti see miljard korda suurema erinevate footonite ühinenud osake. Ainult, et prootonist ta raskem ei saa olla.
Selline footonite erinev areng viitab astmelisele intelligentsuse olemasolule. Mitte küll selles mõttes, et erinevad astmed, intelligentsuse poolest, teineteisest paremaks peaksid. Vaid on terviku koostis osad. Filosoofilisest vaatevinklist suhtlevad kõik aine kokku kogunenud ja seotud krupid omas keeles. Keeles, millest nad koosnevad.

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus