15.07.2008 14:22

Eesti tudengid ehitavad kosmosesatelliiti

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

Ettevõtmine on ainulaadne, sest kuigi Eesti teadlased on ehitanud Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi tarbeks kõrgtehnoloogilist aparatuuri, pole viimased 15 aastat selles vallas midagi tehtud. Kunagi varem pole eestlased satelliite ehitanud ega neid orbiidile andmeid edastama lähetanud.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht Mart Noorma sõnul vastab tudengisatelliidi suurus rahvusvahelistele reeglitele: mass 1 kilogramm ja ruumala 1 liiter.

See, mida satelliit kosmoses tegema hakkab, on Noorma sõnul praegu veel lahtine. Võimalikud variandid on kaugseire, astronoomiauuringud või mõni meelelahutuslikum ülesanne. „Näiteks saab noormees selle satelliidi abil saata sõnumeid, mida teisel pool maailma asuv tüdruksõber maha laeb,“ tõi Noorma näite.

Tehiskaaslase üleslennutamine läheb minimaalselt maksma 400 000 krooni. Võimalik oleks selles vallas teha koostööd Venemaa, India, Euroopa kosmoseagentuuri või NASAga.

Noorma sõnul on projekti esimeses faasis õnnestunud hankida 200 000 krooni, mis on vajalik Tartusse ülikooli füüsikahoone katusele tugijaama ehituseks. Samuti on kaks projektiosalist saanud stipendiumid välismaal õppimiseks. Silver Lätt töötab aasta Euroopa kosmoseagentuuri juures ning Kaupo Voormansik õpib Skype’i toel aasta rahvusvahelises kosmoseülikoolis.

Satelliidiehitajate hulgas on üliõpilasi nii Tartu Ülikoolist kui Tallinna Tehnikaülikoolist. Tudengid peavad lisaks satelliidi valmisehitamisele leidma ka rahastajad, saama loa satelliidi kosmosesse lennutamiseks ning leidma seadmele rakenduse. Õppejõud aitavad vaid nõuandva häälega.

Paljudes maailma ülikoolides ehitavad tudengid satelliite, eriti levinud on see USA ülikoolides. Esimene Euroopa tudengite kätega ehitatud satelliit lennutati Venemaa kanderaketiga üles 2005. aasta sügisel.

 

22.07.2010 18:33

Ajarännakud: Kuidas lahendada vanaisa paradoks? (6)

Ulmefilmides on ajas edasi ja tagasi rändamine üsna tavaline. Kuid füüsikud teavad, et ajarändude võimalikkuse on Albert Einstein välja pakkunud oma üldrelatiivsusteoorias.

NYTNS/Scanpix 19.07.2010 09:26

Naftakatastroof – aeg järele mõelda kogu maailmas

Sündmused 2010. aasta esimesel poolaastal annavad meile kõigile mõtlemisainet. Loodus pakub jätkuvalt ootamatusi ja meie tehnoloogilised lahendused ei ole eriolukordadeks piisavad.

01.07.2010 19:45

Üliinimlikud tulemused võivad viidata dopingupatule? (1)

Sel nädalavahetusel algab Tour de France, maailma üks karmimaid spordivõistlusi. 21 päeva jooksul läbivad jalgratturid 3600 kilomeetrit ning neil tuleb Püreneedes ja Alpides üles saada veerandsajast hingetuks võtvast mäkketõusust.

01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

24.05.2010 12:39

Rääkimine kuld…? (2)

New Yorgil ja Londonil on kosmopoliitsete ja rikaste linnade reputatsioon. Kuid kas mitmekesiste sotsiaalsete võrgustikega kogukonnad on ka tõepoolest jõukamad?

12.05.2010 14:19

Kuidas taju meiega trikitab VIDEOD TÄIENDATUD (1)

Milliseid trikke on võimalik teha tundes inimtaju täpsemaid toimemehhanisme?

28.04.2010 11:48

Tuhapilve liikumist kirjeldanud mudelite pädevus küsimärgi all

Islandist Euroopa kohale lennanud vulkaanilise tuha tõttu tühistati Euroopas rohkem kui 100 000 lendu. Kuid nüüd on teravalt õhus küsimus, kui adekvaatsed olid pilve liikumist kirjeldanud mudelid ja kui suur tuhakogus on lennukimootorile veel ohutu?

09.04.2010 19:25

Kas Universum asub musta augu sees? (2)

Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.

25.02.2010 12:15

Raskeim keemiline element – koperniitsium (1)

Kõige raskem keemiline element koperniitsium sai ametliku tunnustuse.

28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

15.01.2010 16:08

Laevateede võrgustik joonistati kaardile

Kuigi laevade pardal toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.

30.12.2009 12:24

Ruumi valgustatus mõjutab veini maitsvust

Saksamaal asuva Johannes Gutenbergi ülikooli psühholoogid leidsid, et ruumi taustavalgustus mõjutab veini maitsvust.

23.10.2009 16:38

Miks kala ja punane vein kokku ei sobi

Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi kalaroogade juurde.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

Angewandte Chemie 14.07.2010 15:15

Kuidas tekib muna? (2)

Kumb oli enne: kas kana või muna? Teadlased ei oska endiselt sellele küsimusele pädevat vastust anda, kuid nüüd on olemas teave selle kohta, kuidas tekib munakoor.

01.07.2010 19:12

Rohkelt nakkushaigusi langetab IQ-taset (1)

Soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad seletuvad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

21.06.2010 14:55

Miks söödud MM-il pikaks kipuvad minema

Jalgpalli maailmameistrivõistlusi jälginud on kindlasti tähele pannud, et hämmastavalt paljud söödud lähevad nii pikaks, et mängijail pole lootustki neid kätte saada.

31.05.2010 21:36

Kuidas korgijook kokteili sees ära tunda? (1)

Klubides althõlma liikuva korgijoogi äratundmine on paras pähkel, sest pole sel vedelikul värvust ega lõhna ning ka kergelt soolakas maitse võib jääda märkamata.

21.05.2010 15:30

Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi (2)

Kui tavaline kunstinäituse külastaja ei tohi mõeldagi sellest, et vanu kuulsaid maale näpuotsaga puudutada, siis Signe Vahur käib neil skalpelliga kallal – kraabib imepisikesi värvikillukesi või lõikab isegi terve tükikese välja.

05.05.2010 13:14

Aja tegur psühholoogias (2)

Erinevates teaduse valdkondades kulgeb aeg erineva kiirusega.

13.04.2010 13:01

Kui on valida Nõo ja Rocca al Mare kooli vahel

… siis mine Tallinna Reaalkooli.

09.03.2010 13:06

Kahekümne seitsme nulliga suuruste eesliiteks saab hella?

Sõna „hella“ on siiani kasutust leidnud peamiselt California surfarite kõnepruugis, kuid peagi võib see slängsõna leida oma koha ka teadusmaailmas.

11.02.2010 16:35

Bakter ME-3 tõi 600 000-kroonise preemia

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati nn Helluse bakteri avastajale Marika Mikelsaarele ja põlevkiviekspert Arvo Otsale.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

20.01.2010 11:49

Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine

Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.

08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta. Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

16.11.2009 13:16

Happeline osoonivesi tapab H1N1 viiruse (3)

Happeline osoonivesi suudab väga tõhusalt muuta kahjutuks H1N1 viiruse. Avastus võib tulevikus aidata miljonitel inimestel viirusega nakatumist vältida.

07.10.2009 17:24

Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse

Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning aluse elu tekkimise mõistmisele, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.