08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Jüri Sepp
Skype:
juri.sepp@mtk.ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta (loe siit). Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

Ehk siis tõstis esile (arvatava) vastuolu eraomandi ja koostöö vahel. Tegemist on paraku üsnagi levinud mõttestambiga, mille juured peituvad kaugel minevikus ning mis õilmitseb ka tänase kapitalismikriitika laineharjal. Ilmselt oli see ka marksistide üks suurimaid teoreetilisi eksimusi, kui eraomandi kaotamisest loodeti automaatselt inimeste kõrgeltmotiveeritud koostööd.

Tegelikult oli tulemuseks raiskamine ja arengupeetus. Inimesed muutusid nii julgeks, et ei kartnud töö ajal isegi magada ning süda jäi paljudel kripeldama, kui töö juurest midagi hõlma alla ei saanud. Siinkohal tuleb muidugi nentida, et jutt on trendidest, millest ikka leidus erandeid. Olgu või selle pärast, et Eestis kohtas eraomandita majandussüsteem ka tõelisi Eesti-aegseid inimesi, kellele omand oli püha.

Majandusteadlaste jaoks ei ole eraomandi ja koostöö (ehk ühiskondliku kasu) vahel mingit vastuolu. Otse vastupidi – eraomandit peetakse indiviidide koostöö üheks tõhusamaks instrumendiks, ehkki loomulikult mitte ainukeseks. Eraomandi kui institutsiooni (ühiskondliku mängureegli) abil on võimalik ületada indiviidide koostöö ees seisvaid mitmesuguseid tõkkeid.Institutsiooniökonoomika eristab siin tavaliselt kahte (omavahel seotud) probleemi – informatsiooni- ja motivatsioonipuudulikkust.

Üks tuntumaid illustratsioone pärineb USA teadlaste Alchiani ja Demsetzi, keda peeti muide tänavugi võimalikeks Nobeli kandidaatideks, paljutsiteeritud ühisartiklist. Selles lähtusid nad mõõtmis- ehk infoprobleemist, mis sageli ilmneb tiimi- ehk meeskonnatöös. Kui töö ei toimu päriselt üksteise silme all ja igaühe panus lõpp-produkti valmimisse jääb varjatuks, siis kujuneb meeskonnaliikmetel stiimul viilimiseks. Olukord on üldtuntud vangidilemma ehk ratsionaalsuslõksu erijuhtum. Keegi ei taha olla see loll, kes kirikuski peksa saab ning dominantseks strateegiaks kujuneb teiste arvel liugu laskmine, mis lõppkokkuvõttes kedagi ei rõõmusta. Seda muidugi juhul, kui pole mingeid vastutöötavaid mehhanisme, näiteks sotsiaalset kapitali. Selles näites ilmneb ka väga hästi informatsiooni- ja motivatsiooniprobleemide seos. Kui individuaalne tööpanus oleks kergesti mõõdetav, kaoks ka väärmotivatsioon.

Alchian ja Demsetz lähevad oma looga aga edasi. Ratsionaalsuslõksus on kaotajateks kõik asjaosalised, nii igaüks eraldi kui ka kõik kokku. Sellest lõksust saab neid välja tuua vaid mingi uus mängureegel. Näiteks oleks kõigile kasulik, kui meeskonda lisanduks spetsialist-järelevalvaja. Tema valvas pilk vähendaks oluliselt viilimise võimalust ja atraktiivsust. Paraneks üldine töötulemus, millest oleks võimalik võita kõigil. Paraku pole järelevalvajagi reaalses elus sageli altruist ning võib ilma spetsiaalsete stiimuliteta kalduda samuti oma ülesannetes (järelevalves) viilima. Kuidas teda stimuleerida? Üheks tõhusamaks teeks oleks kindlasti talle õiguse andmine sellele jääk- ehk lõpptulule (residual claim), mis jääb üle peale töötajatele kokkulepitud palkade maksmist. Selliselt motiveeritud kollektiivis, mis sarnaneb vägagi eraettevõttele, oleks töö lõpptulemus ilmselt parem kui struktureerimata koostegevuse korral.

Teine tuntud näide eraomandi ühiskondlikust kasust on seotud ühisressurssidega. See, et Ellinor Ostrom näitas võimalusi läbi saada ka ilma eraomandita, kasutades muid kokkuleppeid, ei tõrju eraomandit veel kaugeltki troonilt. Pigem näitab see, et koostegevuse institutsionaalse korralduse maailm on mitmekesine ning parimad lahendused on alati konkreetsed, sõltuvad taustsüsteemist. Just maa kui ühisressursi kasutamine pakub näiteid nii eraomandi kui ka muude reeglite võimalusest. Šveitsi ja Jaapani talunikud on suutnud aastasadade jooksul vältida ühiskarjamaade väljakurnamise ratsionaalsuslõksu reguleerides karjamaa kasutamist kogukondlike kokkulepetega. Samas pole see tee paljudel juhtudel ka õnnestunud – eriti seal, kus ühisressursi kasutajate ring pole selge ja stabiilne. Nii on aja jooksul suur osa maast läinud siiski eraomandisse, mille puhul on tagatud selle jätkusuutliku kasutamise stiimulid. Inimene hakkab külvama ikka siis, kui võib loota, et saak kuulub talle, ning teeb seda mõistliku külvikorraga, et maad mitte välja kurnata.

Maaeraomandi kujunemise kohta on arvukalt kontseptsioone. Üks ökonoomilisemaid pärineb meile juba tuntud Demsetzilt, kes illustreerib seda Põhja-Ameerika indiaanlaste näitega. Enne eurooplaste tulekut olid omandiõigused jahimaadele määratlemata. Kuivõrd aga jaht toimus vaid kohalike piiratud vajaduste rahuldamiseks, ei ähvardanud selline olukord ressursside väljakurnamisega. Seega puudus vajadus igasuguse regulatsiooni ja sellega alati seotud kulude järele.

Niipea kui Ameerika karusnahkadele avanes Euroopa turg, muutus olukord kardinaalselt. Tekkis huvi ja stiimul jahialade kinnistamiseks kindlatele suurperedele. Demsetzi üldreegli võib sõnastada järgmiselt: eraomand kujuneb siis, kui temast saadav pikaajaline lisatulu ületab omandiõiguste tagamisega seotud lisakulu. Ja see ei käi mitte üksnes maa, vaid ka näiteks akvatooriumi suhtes. Aja jooksul on riigid laiendanud oma merepiire sedamööda, kuidas on avanenud võimalused mereressursside kasutamiseks ning alanenud kulud omandiõiguste kontrolliks (näiteks on tekkinud võimalus jälgida merel toimuvat satelliitide abil).

Veelgi vähem saab eraomandit vastandada riigile kui samuti väga olulisele inimeste koostöö vahendile. Riigi roll on aegade jooksul mõneti muutunud ja kasvanud, aga siinkohal rõhutame vaid tema primaarset tähendust – omandiõiguste kindlustamist rahu ja korra tagamise kaudu.

Kuidas iganes see konkreetselt ei toimunud. Näiteks Mancur Olson kirjeldab seda Hiinas kui esialgu ringirändavate röövlibandede paikseks jäämist. Olgu paikne (oma) röövel nii halb kui tahes, on see ikka varasemast produktiivsem elukorraldus. Nüüd ei lähtunud oht omandile enam igalt poolt, vaid ainult ühest suunast. Ja kui väljakujunenud kohalik valitseja oli omakasupüüdlik ja ratsionaalne üheaegselt, siis ei kurnanud ta oma alamaid kunagi üleliia. Douglass Northi üks lemmiknäiteid on Inglismaa muutumine maailmavõimuks olukorras, kus vahetult peale suuri geograafilisi avastusi tundusid kõik trumbid olevat Hispaania ja Portugali käes. Piisas aga kuningal kindlustada oma alamate omandiõigusi loobumisega maksunduslikust ainuvõimust, kui Inglismaa jättis need riigid arengus kaugele selja taha.

Mõnel juhul on ühiskondlikult kasulikud omandiõigused ka otseselt riigi loodud. Näiteks sobib intellektuaalne omand. Alles patendiõiguse kujunemine – st leiutisest saadava tulu monopoliseerimine – pakkus ja pakub sageli piisavaid stiimuleid vastavasse innovatsiooni investeerimiseks. North on kirjutanud, et süstemaatiliste omandiõiguste puudumine innovatsioonidele kuni suhteliselt hilise ajani on tehnilise arengu tagasihoidliku kiiruse peamine põhjus. Selle näite juures saab aga selgeks ka omandiõiguste konkreetse kujundamise tähtsus. Muidugi on vajalik stiimuli loomine uute ravimite loojatele. Selle stiimuli saavad nad vaid siis, kui omandavad ainuõiguse selle ravimi müügiks. Samas on ühiskondlikult kahjulik, kui vaadeldud monopoolne õigus kestab liiga kaua. Seetõttu on patendi kaitse alati ajaliselt piiratud. Praktiliselt on eraomand alati ja kõikjal mingites ühiskondlikes raamides. Vaid nii saab loota, et omakasu taotlemine eraomandi baasil teenib ühtlasi parimal moel ka mitteomanike kasu, on ühiskondliku koostöö instrument.

________________

Jüri Sepp on Tartu Ülikooli majanduspoliitika professor

 

22.07.2010 18:33

Ajarännakud: Kuidas lahendada vanaisa paradoks? (6)

Ulmefilmides on ajas edasi ja tagasi rändamine üsna tavaline. Kuid füüsikud teavad, et ajarändude võimalikkuse on Albert Einstein välja pakkunud oma üldrelatiivsusteoorias.

NYTNS/Scanpix 19.07.2010 09:26

Naftakatastroof – aeg järele mõelda kogu maailmas

Sündmused 2010. aasta esimesel poolaastal annavad meile kõigile mõtlemisainet. Loodus pakub jätkuvalt ootamatusi ja meie tehnoloogilised lahendused ei ole eriolukordadeks piisavad.

01.07.2010 19:45

Üliinimlikud tulemused võivad viidata dopingupatule? (1)

Sel nädalavahetusel algab Tour de France, maailma üks karmimaid spordivõistlusi. 21 päeva jooksul läbivad jalgratturid 3600 kilomeetrit ning neil tuleb Püreneedes ja Alpides üles saada veerandsajast hingetuks võtvast mäkketõusust.

01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

24.05.2010 12:39

Rääkimine kuld…? (2)

New Yorgil ja Londonil on kosmopoliitsete ja rikaste linnade reputatsioon. Kuid kas mitmekesiste sotsiaalsete võrgustikega kogukonnad on ka tõepoolest jõukamad?

12.05.2010 14:19

Kuidas taju meiega trikitab VIDEOD TÄIENDATUD (1)

Milliseid trikke on võimalik teha tundes inimtaju täpsemaid toimemehhanisme?

28.04.2010 11:48

Tuhapilve liikumist kirjeldanud mudelite pädevus küsimärgi all

Islandist Euroopa kohale lennanud vulkaanilise tuha tõttu tühistati Euroopas rohkem kui 100 000 lendu. Kuid nüüd on teravalt õhus küsimus, kui adekvaatsed olid pilve liikumist kirjeldanud mudelid ja kui suur tuhakogus on lennukimootorile veel ohutu?

09.04.2010 19:25

Kas Universum asub musta augu sees? (2)

Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.

25.02.2010 12:15

Raskeim keemiline element – koperniitsium (1)

Kõige raskem keemiline element koperniitsium sai ametliku tunnustuse.

28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

15.01.2010 16:08

Laevateede võrgustik joonistati kaardile

Kuigi laevade pardal toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.

30.12.2009 12:24

Ruumi valgustatus mõjutab veini maitsvust

Saksamaal asuva Johannes Gutenbergi ülikooli psühholoogid leidsid, et ruumi taustavalgustus mõjutab veini maitsvust.

23.10.2009 16:38

Miks kala ja punane vein kokku ei sobi

Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi kalaroogade juurde.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

Angewandte Chemie 14.07.2010 15:15

Kuidas tekib muna? (2)

Kumb oli enne: kas kana või muna? Teadlased ei oska endiselt sellele küsimusele pädevat vastust anda, kuid nüüd on olemas teave selle kohta, kuidas tekib munakoor.

01.07.2010 19:12

Rohkelt nakkushaigusi langetab IQ-taset (1)

Soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad seletuvad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

21.06.2010 14:55

Miks söödud MM-il pikaks kipuvad minema

Jalgpalli maailmameistrivõistlusi jälginud on kindlasti tähele pannud, et hämmastavalt paljud söödud lähevad nii pikaks, et mängijail pole lootustki neid kätte saada.

31.05.2010 21:36

Kuidas korgijook kokteili sees ära tunda? (1)

Klubides althõlma liikuva korgijoogi äratundmine on paras pähkel, sest pole sel vedelikul värvust ega lõhna ning ka kergelt soolakas maitse võib jääda märkamata.

21.05.2010 15:30

Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi (2)

Kui tavaline kunstinäituse külastaja ei tohi mõeldagi sellest, et vanu kuulsaid maale näpuotsaga puudutada, siis Signe Vahur käib neil skalpelliga kallal – kraabib imepisikesi värvikillukesi või lõikab isegi terve tükikese välja.

05.05.2010 13:14

Aja tegur psühholoogias (2)

Erinevates teaduse valdkondades kulgeb aeg erineva kiirusega.

13.04.2010 13:01

Kui on valida Nõo ja Rocca al Mare kooli vahel

… siis mine Tallinna Reaalkooli.

09.03.2010 13:06

Kahekümne seitsme nulliga suuruste eesliiteks saab hella?

Sõna „hella“ on siiani kasutust leidnud peamiselt California surfarite kõnepruugis, kuid peagi võib see slängsõna leida oma koha ka teadusmaailmas.

11.02.2010 16:35

Bakter ME-3 tõi 600 000-kroonise preemia

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati nn Helluse bakteri avastajale Marika Mikelsaarele ja põlevkiviekspert Arvo Otsale.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

20.01.2010 11:49

Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine

Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.

08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta. Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

16.11.2009 13:16

Happeline osoonivesi tapab H1N1 viiruse (3)

Happeline osoonivesi suudab väga tõhusalt muuta kahjutuks H1N1 viiruse. Avastus võib tulevikus aidata miljonitel inimestel viirusega nakatumist vältida.

07.10.2009 17:24

Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse

Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning aluse elu tekkimise mõistmisele, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.