Füüsikud: aega saab peatada

“Ei, aeg ei peatu, ei, ei,” laulis Ivo Linna. USA Cornelli teadlased on nüüd leidnud viisi, kuidas mingit sündmust aja eest varjata.

Sedapuhku ei ole tegu nähtamatuks muutva mantliga Harry Potteri võlumaailmast, vaid viisiga, kuidas terve sündmus korraga aja eest ära kaotada.

Sellise varjamistehnika puhul oleks võimalik näiteks kunstivargus, kus varas jalutab galeriisse ja haarab seinalt maali. Galeriisse paigaldatud laserandurid ega turvakaamerad ei märka midagi. Vargast ega tema tegevusest ei jää mingit märki. Näha on ainult tulemus: maal on kadunud.

See Cornelli ülikooli teadlaste piltlik näide on siiski ulme - aja peatamise eksperimendis õnnestus Moti Fridmani juhitud töörühmal sündmust aja eest varjata 40 pikosekundit(triljondikku sekundit).

USA kaitseministeeriumi tulevikutehnoloogiate uurimisprogrammist DARPA toetust saanud töörühm avaldas täna oma eksperimente kirjeldava artikli ajakirjas Nature.

Me näeme midagi juhtumas, kui meie silma jõuab valgus. Tavaliselt jõuab valgus meie silmisse pidevalt, kuid nüüd õnnestus Cornelli ülikooli teadlastel seda voogu katkestada.

Nähtamatute materjalide puhul püütakse materjali kolmemõõtmelise struktuuri abil valgus materjalist mööda juhtida. Sedapuhku ei muutnud teadlased aga mitte ruumi, vaid seda, kui kiiresti valgus liigub.

Teadlased selgitavad, et sisuliselt õnnestus neil ajaloost üks ülilühike hetk maha kustutada. See on justkui film, mida vaadates me mingit lõiku ei näe, sest seda varjatakse meie eest, ütles Moti Friedman.

Fiiberoptilises kaablis kasutati spetsiaalselt räniläätse, mille abil osa seda läbivast valgusest kiireneb ja osa aeglustub. Kaabli teises otsas on lääts, milles aeglane punane ja kiirem sinine valgus taas üheks saavad. Kahe läätse vahel on väike ruum, kus saaks toimuda asjad, mida ei näe.

Uuringu üks autoreid Alexander Gaeta ütles, et nad justkui lõid ajaaugu, kus toimus miski, mida ei näe ega tea, et see on üldse toimunud.

See on esimene kord, mil teadlastel on õnnestunud midagi aja eest varjata. Teoreetiliselt pakkus selle võimalikkuse esmakordselt välja Londoni Imperial kolledži teoreetilise optika professor Martin McCall. Cornellis juba sel ajal nn ajaläätsedega tegelenud töörühm otsustas proovida, kas see on ka reaalselt võimalik. Mullu suvel teatasid nad, et on suutnud sündmust peita 15 pikosekundit.

Reaalellu selline ajavari siiski ilmselt ei jõua. New Yorgi City kolledži füüsik Michio Kaku sõnul võiks järgmine samm olla pikendada varjamist ühe sekundimiljondikuni.

Gaeta sõnul oleks ilmselt võimalik varjamisajaga jõuda isegi tuhandiku sekundini. Sekundipikkuse ajavarju saavutamiseks peaks aga kaablisüsteem olema juba 30 000 kilomeetrit pikk. Reaalelulisi rakendusi ajavarjul siiski leiduks. Teadlased märgivad, et näiteks on võimalik infovoogu lisada varjatud infoühikuid, mis jäävad nähtamatuks.

• Tweet