13.12.2011 17:00
Higgsi bosoni otsingud: ei midagi kindlat
Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada.
Niisuguste tulemustega lõppes Euroopa tuumauuringute
keskuse esitlus, millelt osakestefüüsika maailm ootas uudiseid kõige innukamalt
otsitud osakese Higgsi bosoni kohta.
Euroopa tuumauuringute keskuse peadirektor Rolf Heuer
kutsus lõppsõnades kõiki mõistlikkusele, öeldes: “Me ei ole seda leidnud, aga
me pole seda ka välistanud.”
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril töötav maailma kalleim (hind:
6,5 miljardit dollarit) teadusaparaat suur hadronite põrguti on ehitatud
eeskätt selleks, et kontrollida, kas osakestefüüsika standardmudelis esinev
seni leidmata, kuid eelduste kohaselt kõigile teistele massi andev osake Higgsi boson üldse
eksisteerib.
Selle olemasolu pakkus välja briti füüsik Peter Higgs
1964. aastal, püüdes selgitada, miks W- ja Z-bosonitel on mass, samas kui footon
on ilma massita.
Põrguti juures teineteisest sõltumatult töötavad ATLAS ja
CMS eksperimendid on leidnud küll huvitavaid märke, mis võivad viidata Higgsi
bosonile, kuid kinnitamiseks napib andmeid.
Kuigi suvise esitlusega võrreldes oli tulemuste analüüsis
kasutatud andmehulk oluliselt suurem, ei saa nende põhjal öelda siiski midagi
põhjapanevat.
Tänase ürituse üks põhisõnumeid oli, et kui Higgsi boson
on olemas, siis peaks ATLAS eksperimendi tulemuste põhjal jääma selle mass
116-130 gigaelektronvoldi vahele. CMS eksperimendi senised tulemused pakuvad
massivahemikuks 115-127 gigaelektronvolti.
Kui Higgsi boson on olemas, siis eksisteerib see väga
lühikese ajavahemiku ning võib laguneda mitmel eri moel. Eksperimendid
otsivadki nende lagunemisjälgede märke, mitte osakest ennast.
Mitmed mõõtmised on osutanud massivahemikule 124-126
gigaelektronvoldi vahel.
ATLAS eksperimendi tulemusi esitlenud Fabiola Gianotti
märkis, et neile on viimastel nädalatel silma jäänud massivahemik 125
gigaelektronvolti. Tema sõnul võib siin põhjuseks olla lihtne taustavõnkumine,
aga ka midagi palju põnevamat. “Midagi ei saa praegu järeldada. Vaja on rohkem
andmeid ja rohkem uurimistööd, aga kui arvestada seda, kui hästi on põrguti sel
aastal töötanud, siis pole vaja kaua oodata. Me suudame selle mõistatuse
lahendada 2012. aastal.”
CMS eksperimendi tulemusi esitelnud Guido Tonelli märkis,
et ka nende tulemused viitavad samale massivahemikule ning lisas, et täpsem
analüüs ja lisaandmestik võimaldavad tuleval aastal vastuse leida.
Senine andmestik põhineb 500 triljoni prootoni
kokkupõrkel. Tuleva aasta lõpuks loodetakse koguda praegusest neli korda suurem
hulk andmeid.