Kuidas kujutada vähirakkude surma?
“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.
Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.
Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.
Punast viinamarjaveini on alates „Prantsuse paradoksi“ sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.
Kahte tüüpi vetikad peavad Soome lahes omavahel sõda.
Võidufotod on tehtud maakera poolusepiirkondades.
Eesti tänavuse teadusfotokonkursi võitjad kuulutakse välja laupäeval AHHAA keskuses.
Sõltumatu eksperiment näitas, et neutriinode energiaspekter ei klappinud valguse kiirusest kiiremini liikumiseks.
Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.
Juba teist aastat korraldab Tartu Ülikool kõigile Eesti doktorantidele populaarteaduslike artiklite konkurssi.
Euroopa tuumauuringute keskusest CERN Genfis kihutas neutriinovoog Kesk-Itaaliasse Gran Sasso laborisse valgusest kiiremini. Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Piret Kuusk luges eksperimente kirjeldavat artiklit põhjalikult. Mida ta leidis?
Iidne mõrvalugu pakub teadlastele endiselt pinget.
Novembris toob Jaapani joogitootja Suntory USAs ja Kanadas müügile sinised roosid.
Enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase.
Bakterid toodavad vanadest ajalehtedest butanooli.
Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.
Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ettepanek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taevakehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.
“Ei, aeg ei peatu, ei, ei,” laulis Ivo Linna. USA Cornelli teadlased on nüüd leidnud viisi, kuidas mingit sündmust aja eest varjata.
Aastalõpu pidusöögid saavad isuäratava välimuse ning hea maitse erinevate keemiliste reaktsioonide abil.
Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada.
Füüsikamaailma raputanud eksperimendi kordamine andis taas sama tulemuse: neutriinod liiguvad valgusest kiiremini.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ootab ees uuenduskuur. Ekspositsioon “Elurikkus ja evolutsioon” ühendab praegu eraldi asuvad geoloogia- ja zooloogianäitused.
Aga milline näeb välja tuleviku kool?
Kuidas näevad välja vähirakud või mis nägu on sipelgas?
Valguse kiirus ei pruugigi olla suurim võimalik kiirus Universumis, teatasid eelmisel nädalal Šveitsis ja Itaalias töötavad füüsikud.
Euroopa tuumauuringute keskuses CERN tehtud eksperiment näitas, et aatomist väiksemad elementaarosakesed neutriinod suudavad liikuda valgusest kiiremini.
Esmapilgul tundub nagu hakkaks see maja kohe kokku kukkuma.
Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.
Tõuklemist ja trügimist saab edukalt vältida.
Jääkristallide kuju ja suuruse määravad aeg ja keskkonnatingimused, kus need tekivad ja kasvavad. Kõige rohkem sõltub kuju temperatuurist ja niiskuse