09.03.2010 13:06
Kahekümne seitsme nulliga suuruste eesliiteks saab hella?
Sõna „hella“ on siiani kasutust leidnud peamiselt California
surfarite kõnepruugis, kuid peagi võib see slängsõna leida oma koha ka
teadusmaailmas.
California füüsikatudengid on esitanud taotluse, et hella
kinnitataks ametlikult detsimaaleeseesliiteks, olles seega samas seltskonnas
eesliidetega nagu kilo, mega, giga ja tera. Siiani on suurim eesliide jotta,
mis tähendab kümme astmes kakskümmend neli ehk siis arv, milles ühele järgneb
kakskümmend neli nulli. Hella oleks jottast tuhat korda suurem ehk kahekümne seitsme
nulliga arv.
Idee algataja California ülikooli tudeng Austin Sendek on
kogunud Facebookis oma idee taha juba kümneid tuhandeid fänne. Sendeki arvates
jottast enam ei piisa ning vaja on eesliidet ka tuhat korda suuremate arvude
kirjeldamiseks.
Hella on nimeks valitud seetõttu, et sõna on kasutusel
peamiselt Californias. Sendeki arvates oleks sellise nimega eesliide
tunnustuseks California tohutule panusele teadusmaailmas. Siiski on käia veel
pikk tee ning hella saamine ametlikuks eesliiteks on esialgu vaid huvitav idee.
Ettepaneku peab heaks kiitma kokku kolm komiteed, kuni see
lõpuks ametlikult Rahvusvahelise mõõtude ja vihtide konverentsi poolt
SI-süsteemi sisse kirjutatakse. Eelmainitud konverents koguneb vähemalt korra
kuue aasta jooksul ning omab ainuõigust teha otsuseid SI-süsteemi
ehk rahvusvaheliselt teaduses ja enamikus riikides ka argielus kasutatavate
ühikute muutmiseks või täiendamiseks.
Sendeki sõnul sobib hella väga hästi eriti suurte hulkade tähistamiseks,
sest Californias kasutatakse seda sõna siis, kui midagi on väga palju või
nii-öelda põrgulikult palju. Sendek loodab, et tema idee ei kohta vastuseisu,
sest lõpuks pole hella ju sugugi jaburam eesliide kui juba kasutusel olevad
jotta, zetta, zepto ja jokto.