08.02.2008 10:50
Kas ajas rändamine on võimalik? Kui jah, siis millal?
Miks sellised küsimused? Nimelt on kaks Vene matemaatikut
käinud välja idee, et tänavu Šveitsis Euroopa tuumauuringute keskuses CERN
avatav Suur Hadronite Kiirendi (Large Hadron Collider) loob võimalused ajas
edasi ja tagasi rändamiseks.
Irina Arefeva ja Igor Volovitš pakuvad, et maailma
kalleima teadusaparaadi abil on võimalik tekitada ruumi ussiauke, mis annavad
võimaluse teatud ajaränneteks, kirjutas The Independent.
Kui see väide peab paika, on tegu esimese ajamasinaga
inimkonna ajaloos. Kui ajas tagasi rändamine peaks üldse olema võimalik, siis
peaks teoreetiliselt olema võimalik minna tagasi hetkeni, mil loodi esimene
ajamasin. Niisiis võime tulevikus oodata, et ajarändurid tulevikust saavad meile
külla tulla. Ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel nimetab 2008. aastat ajas
rändamise mõistes nullaastaks.
Kas see oleks ka tegelikult võimalik? Artikkel märgib, et
ajas rändamisega käib koos terve rida praktilisi probleeme ning teoreetilisi
paradokse. „Siiski, on õhkõrn võimalus, et selle aasta jooksul kohtume me
tulevikust tulnud külalistega,” väidab ajakiri. Pigem on see provokatsioon.
Osa teadlasi on nõus mõttega – Suur Hadronite Kiirendi loob
võimalused, mis on ajarändeks vajalikud. Kiirendi ehitati, et uurida jõude, mis
toimivad aatomitest veel väiksemas mõõtkavas. Kiirendi on mõeldud prootonite ja
raskete laetud aatomituumade kiirendamiseks. Üks seadme rakendus on jõuda
selgusele, mis on tegelikult gravitatsiooni olemus. Seade pole projekteeritud
ajamasinaks.
Kui aga seadmest peaks mingi õnnetuse või ime läbi saama
ajamasin, siis toimuvad ka need rännud aatomitest väiksemas mõõtkavas. Ei
mingit juttu sellest, et inimesi on võimalik liigutada ajas edasi-tagasi.
Kuid mida arvavad eksperdid ajas rändamisest? Selle
teoreetilise võimalikkuse üle on diskuteeritud üsna laialt, kuid vähemalt ühes
asjas on eksperdid sama meelt: sellega seostuvad nii suured praktilised
probleemid, et ilmselt ei lähe päriselt rändamiseks mitte kunagi.
Manchesteri ülikooli teadlane Brian Cox, kes töötab CERNi
juures, ütles, et kuigi ajas rändamine pole füüsikaseadustega vastuolus, ei
tähenda see, et see juhtubki. Kindel on ta ühes: ajas tagasi rändamine pole
võimalik.
„Öelda, et meile teadaolevad füüsikaseadused võimaldavad
minevikku rändamist, on sama kui väita, et teekann lendab Veenuse orbiidile,”
ütles Cox. See on võimalik, aga ebatõenäoline.
„Tulevikku rändamine on täiesti võimalik. Aeg liigub
orbiidil erineva kiirusega kui maapinnal ning seda tuleb näiteks satelliitnavigatsiooni
puhul alati arvesse võtta. Kuid minevikku rändamine, mis on Einsteini teooria
kohaselt tehniliselt võimalik, lükatakse ilmselt füüsikute poolt ümber, kui
õpitakse füüsika fundamentaalseid aluseid paremini tundma.” Selleks on ehitatud
ka see uus kiirendi Genfis.
Jutt ajas rändamise võimalikkusest ulatub tagasi 1905.
aastasse, mil Einstein sai valmis üldrelatiivsusteooria. See on tänini parim
teooria, kirjeldamaks ruumi ja aja seoseid. Einstein pani kirja võrrandid,
milles väljendus aja ja ruumi suhe ning mõiste aegruum. Ei need valemid ega ka
teooria ise ei välista ajas rändamist, kuid pärast Einsteini on püütud
korduvalt tõestada, et ajas tagasi minek on võimatu.
Ajas rändamine on ulmekirjanike eriline huviobjekt.
Herbert George Wells kirjutas „Ajamasina” 1895, kümme aastat enne Einsteini
üldrelatiivsusteooriat.
Kui Ameerika astronoom Carl Sagan kirjutas 1986.
aastal romaani „Kontakt”, siis
püüdis ta üle saada probleemist, et põhimõtteliselt pole võimalik liikuda
valgusest kiiremini. Kuid raamatukangelased pidid läbima kosmoses suuri
vahemaid ning ta pöördus oma sõbra, kosmoloog Kip Thorne’i poole. Vaja oli
meetodit, kuidas saaks reisida kiiremini kui valgus.
Thorne pakkus välja, et manipuleerides musti auke on
võimalik luua ussiauke, mille kaudu on võimalik hetkega liikuda ühest
universumist teise. Hiljem sai ta aru, et selle teooria abil võib selgitada ka
ajas tagasi reisimise võimalikkust. Tegu oli pelgalt teooriaga, sest siiani
pole keegi suutnud manipuleerida ei mustade ega ussiaukudega. Kuid ideel oli
jumet ning see põhjustas suurt huvi nii ajarändude kui ussiaukude vastu. Siit
lähtub ka Vene matemaatikute idee.
Kui aga asja praktiline pool kõrvale jätta, siis mis veel
takistab ajarännakuid? Üks suurimaid takistusi on tuntud kui ajarännu-paradoks.
Kui keegi läheb ajas tagasi ning saab hakkama millegi sellisega, mis väldib
tulevikus tema enda eksistentsi, siis kuidas saab rääkida ajas rändamisest?
Klassikaline näide: ajarändur läheb ajas tagasi ning tapab oma vanaisa, aga
ränduri isa oli siis veel eostamata.
Sellele paradoksile on kosmoloogid pakkunud mitmeid
lahendusi. Näiteks ei eksisteeri mitte üks universum, vaid neid on palju. Nii
palju, et iga sündmuse puhul toimuvad eri universumites kõik võimalikud
variandid. Paralleeluniversumites on võimalik, et ajas tagasi rändav naine
tapab tõepoolest oma vanaema, aga teises universumis saab see vanaema tütre,
kellest saabki ajaränduri ema.
Füüsik ja teaduskirjanik John Gribbin väidab, et füüsikas
kehtib reegel: kõik, mis pole keelatud on kohustuslik. „Kui Genfi kiirendis
loodaks mingi juhuse läbi ajatunnel, siis oleks see ussiauk ilmselt aatomist
palju väiksem, keegi ei mahuks sealt läbi. Niisiis pole vähemalt lähitulevikus
põhjust Genfis valmistuda tulevikukülaliste vastuvõtuks. Ma käsitleks seda
ideed teatud mööndustega, aga kindlasti pole tegu täieliku hullusega.”
Kas me saame siis kunagi reisida tulevikku?
Jah:
* Füüsikaseadused seda ei takista. Genfis tööle hakkav
kiirendi võib olla esimene väike samm ajarännakute suunas.
• Füüsika kohta käib kõnekäänd: kui see pole keelatud,
siis peab see mingil hetkel juhtuma.
• Tuleb vaid
teada saada, kuidas töödelda musti auke ja ussiauke. Siis on kõik teed lahti.
Ei:
• Ajas reisimisega seotud praktilised probleemid on nii
tohutud ja lahendamatud, et isegi kui see oleks võimalik, siis kas leiduks
tahtjaid?
• Ajas tagasi minnes võite juhuslikult kustutada oma
vanavanemate eluküünla. Kes, kus ja kas üldse saaksite siis teie olemas olla?
• Kui ajarännud on võimalikud, siis miks need külalised
tulevikust juba ei saabu?