31.05.2010 21:36

Kuidas korgijook kokteili sees ära tunda?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)

Klubides althõlma liikuva korgijoogi äratundmine on paras pähkel, sest pole sel vedelikul värvust ega lõhna ning ka kergelt soolakas maitse võib jääda märkamata.

Kuid korgijooki enda teadmata rüübanu võib end hommikul avastada olukorrast, kus ta ei suuda viimase öö sündmustest mäletada mitte hetkegi.

Korgijoogi võõrastesse jookidesse tilgutajate eesmärgiks võib olla saada kerge saagina enda voodisse joogiga uimastatud neiu, kelle puhul on kindel, et ta hommikul enda vägistanu nime ega nägu enam meenutada ei suuda.

Just klubikülastajatele mõeldes asus paari aasta eest uurimistööle Gea Ovsjannikov, silme ees enda sõbrannaga juhtunu, kes kogemata oli võtnud mineraalveepudelist korraliku lonksu. Vee asemel oli pudelis korgijook.

Olemine kiskus imelikuks ning enne kokkukukkumist suutis neiu veel kiirabisse helistada. See korgijoogilonks viis ta raskes seisus haiglasse, kuid lool oli siiski õnnelik lõpp.

Kuidas mõjub?

Korgijook, kesknärvisüsteemile mõjuv mõnuaine, tekitab väikeses koguses alkoholijoobele sarnanevat lõõgastustunnet. Suurem doos võib kaasa tuua uimasuse, tasakaaluhäired ja mälukaotuse või kerge halvatuse. Üledoseerimisel võib saabuda kooma või isegi surm

Korgijoogi mõju avaldub sõltuvalt inimesest 15 minuti kuni tunni jooksul, see kestab 3-6 tundi ja jääknähtudega tuleb maadelda kuni kümme tundi.

Korgijook, GHB - gamma-hüdroksübutaanhape on illegaalne, kuid selle koostisained on kergesti kättesaadavad ning joogi valmistamine suhteliselt lihtne.

GHB avastamisel kasutatakse maailmas Smith’i testi, kuid selle testi tööpõhimõtet ja paikapidavust oli seni maailmas üllatavalt vähe kontrollitud.

Nii võttis Ovsjannikov (ise klubis käies piirdub mahlaga, sest tuleb olla kaine autojuht) ette 56 klubides pakutavat jooki ning segas neid korgijoogiga. Sel nädalal kaitseb ta korgijoogi tuvastamise testmetoodika täpsustamise teemal Tartu Ülikooli keemiainstituudis magistrikraadi.

Tema sõnul oli eesmärke kaks: lihtsustada kriminalistide tööd ning luua selgus, mis reaktsioonid Smith'i testi käigus tegelikult toimuvad.

Smithi testis kasutatava regendi kokkusegamiseks vajalikke ainete hankimiseks ei olnud vaja eriti vaeva näha – Tartu Ülikooli keemiahoone varudes oli kõik olemas.

Alati ei toimi

„Oma olemuselt on see nagu pH-test, ainult et see ei reageeri mitte pH-le endale vaid pH muutumise protsessile, mis hakkab lahuses toimuma, kui GHB ja Smith'i reagent seal kokku saavad.“ selgitas Ovsjannikov.

Nii on korgijoogi tuvastamine üsna lihtne: kui regent muudab joogi värvuse rohekaks, siis on joogis GHBd. Rohelise toonid võivad varieeruda rohurohelisest kuni merekarva rohekassiniseni.

Kuid siiski ei ole see test täiesti universaalne.

Esimene probleem on rohelised joogid, näiteks Pisang apelsinimahlaga. Siin ei suuda keegi testi värvimuutust ära tabada.

Kui jook on väga happeline – näiteks katsetas ta värskest sidrunist pressitud mahlaga, siis ei juhtu midagi. Kuid poes müüdavate sidrunijookidega toimis test probleemideta. 

Samuti tekkis raskusi tumedate jookidega. Korgijoogiga segatud Coca-Cola ja punane vein muudavad küll värvi, aga selle muutuse tabamiseks on vaja osavat silma. Likööri „Vana Tallinn“ testimisel tõrkeid ei tekkinud.

Samuti ei tööta test jookidega, milles leidub piima. „Koorelikööri ei tasuks klubis tellida,“ ütles Ovsjannikov.

Mure tekkis ka veega. „Olgu see siis kraanivesi või mineraalvesi, test näitas korgijoogi olemasolu ka siis, kui tegelikult oli vesi täiesti puhas. Selle häire tekitas vees leiduv vesinikkarbonaadi ioon, millel on kõrge puhverdusvõime. Aga siin aitas lihtne nipp – vett tuli muuta veidi happelisemaks,“ ütles Ovsjannikov.

Ehk siis, kui korgijoogi testimise võimalused tõepoolest kunagi igaühele kättesaadavad on, siis tasuks klubist vee tellimisel alati paluda klaasi panna ka väike sidrunilõik. Siis võib testi kasutamisel olla kindel, et test näitab õigesti.

03.06.2010 03:25
Lihtsaim test

Normaalsel inimesel ei ole ju asja mingitesse ööklubidesse. Seal käivad ju koos just sellised krokodillid, narkarid ja muu inimkõnts.

Lisa kommentaar
23.08.2010 13:09
Helena

See oli küll väga kiire järeldus

Lisa kommentaar

 

Andres Tennus 02.09.2010 17:23

Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

Willy Stöwer 19.08.2010 10:39

Titanic tuuakse virtuaalselt merepõhjast üles

Teadlased kavatsevad Titanicu vraki esmakordselt detailselt kolmemõõtmeliselt kaardistada.

22.07.2010 18:33

Ajarännakud: Kuidas lahendada vanaisa paradoks? (8)

Ulmefilmides on ajas edasi ja tagasi rändamine üsna tavaline. Kuid füüsikud teavad, et ajarändude võimalikkuse on Albert Einstein välja pakkunud oma üldrelatiivsusteoorias.

14.07.2010 15:15

Kuidas tekib muna? (3)

Kumb oli enne: kas kana või muna? Teadlased ei oska endiselt sellele küsimusele pädevat vastust anda, kuid nüüd on olemas teave selle kohta, kuidas tekib munakoor.

01.07.2010 19:12

Rohkelt nakkushaigusi langetab IQ-taset (1)

Soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad seletuvad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

21.06.2010 14:55

Miks söödud MM-il pikaks kipuvad minema

Jalgpalli maailmameistrivõistlusi jälginud on kindlasti tähele pannud, et hämmastavalt paljud söödud lähevad nii pikaks, et mängijail pole lootustki neid kätte saada.

31.05.2010 21:36

Kuidas korgijook kokteili sees ära tunda? (2)

Klubides althõlma liikuva korgijoogi äratundmine on paras pähkel, sest pole sel vedelikul värvust ega lõhna ning ka kergelt soolakas maitse võib jääda märkamata.

21.05.2010 15:30

Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi (2)

Kui tavaline kunstinäituse külastaja ei tohi mõeldagi sellest, et vanu kuulsaid maale näpuotsaga puudutada, siis Signe Vahur käib neil skalpelliga kallal – kraabib imepisikesi värvikillukesi või lõikab isegi terve tükikese välja.

05.05.2010 13:14

Aja tegur psühholoogias (2)

Erinevates teaduse valdkondades kulgeb aeg erineva kiirusega.

13.04.2010 13:01

Kui on valida Nõo ja Rocca al Mare kooli vahel

… siis mine Tallinna Reaalkooli.

09.03.2010 13:06

Kahekümne seitsme nulliga suuruste eesliiteks saab hella?

Sõna „hella“ on siiani kasutust leidnud peamiselt California surfarite kõnepruugis, kuid peagi võib see slängsõna leida oma koha ka teadusmaailmas.

11.02.2010 16:35

Bakter ME-3 tõi 600 000-kroonise preemia

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati nn Helluse bakteri avastajale Marika Mikelsaarele ja põlevkiviekspert Arvo Otsale.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

20.01.2010 11:49

Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine

Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.

08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta. Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

16.11.2009 13:16

Happeline osoonivesi tapab H1N1 viiruse (3)

Happeline osoonivesi suudab väga tõhusalt muuta kahjutuks H1N1 viiruse. Avastus võib tulevikus aidata miljonitel inimestel viirusega nakatumist vältida.

Wikipedia 13.08.2010 13:58

Rubiku kuubik on alati lahendatav 20 liigutusega

Rahvusvaheline teadlaste töörühm jõudis järeldusele, et Rubiku kuubikut on isegi kõige halvemast algseisust alati võimalik kahekümne liigutusega lahendada.

19.07.2010 09:26

Naftakatastroof – aeg järele mõelda kogu maailmas

Sündmused 2010. aasta esimesel poolaastal annavad meile kõigile mõtlemisainet. Loodus pakub jätkuvalt ootamatusi ja meie tehnoloogilised lahendused ei ole eriolukordadeks piisavad.

01.07.2010 19:45

Üliinimlikud tulemused võivad viidata dopingupatule? (1)

Sel nädalavahetusel algab Tour de France, maailma üks karmimaid spordivõistlusi. 21 päeva jooksul läbivad jalgratturid 3600 kilomeetrit ning neil tuleb Püreneedes ja Alpides üles saada veerandsajast hingetuks võtvast mäkketõusust.

01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

24.05.2010 12:39

Rääkimine kuld…? (2)

New Yorgil ja Londonil on kosmopoliitsete ja rikaste linnade reputatsioon. Kuid kas mitmekesiste sotsiaalsete võrgustikega kogukonnad on ka tõepoolest jõukamad?

12.05.2010 14:19

Kuidas taju meiega trikitab VIDEOD TÄIENDATUD (1)

Milliseid trikke on võimalik teha tundes inimtaju täpsemaid toimemehhanisme?

28.04.2010 11:48

Tuhapilve liikumist kirjeldanud mudelite pädevus küsimärgi all

Islandist Euroopa kohale lennanud vulkaanilise tuha tõttu tühistati Euroopas rohkem kui 100 000 lendu. Kuid nüüd on teravalt õhus küsimus, kui adekvaatsed olid pilve liikumist kirjeldanud mudelid ja kui suur tuhakogus on lennukimootorile veel ohutu?

09.04.2010 19:25

Kas Universum asub musta augu sees? (2)

Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa.

25.02.2010 12:15

Raskeim keemiline element – koperniitsium (1)

Kõige raskem keemiline element koperniitsium sai ametliku tunnustuse.

28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

15.01.2010 16:08

Laevateede võrgustik joonistati kaardile

Kuigi laevade pardal toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.

30.12.2009 12:24

Ruumi valgustatus mõjutab veini maitsvust

Saksamaal asuva Johannes Gutenbergi ülikooli psühholoogid leidsid, et ruumi taustavalgustus mõjutab veini maitsvust.