26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

Neljapäeval esitleb TÜ ajaloo muuseum digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.

„19. sajandil ja 20. sajandi algul osalesid paljud Eestiga seotud teadlased Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsioonidel, kus oli hea tava nimetada geograafilisi objekte oma teadusvaldkonna eeskujude järgi,“ ütles ülikooli ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu. „Paljud nimetused vajusid ajapikku unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänapäeva maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nime.“

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud digitaallahendus toob eraldi välja nii teadlased, kelle järgi paigad on nime saanud kui ka teadlased, kes neile need nimed on andnud. Kõik kaardile kantud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reisikirjades või muudes märkmetes.

Digitaalse kaardiga “Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil” saab tutvuda aadressil http://unite.ut.ee/teadus/.

Kaardi koostasid Terje Lõbu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, Veronica Irmann Tartu Ülikooli loodusloomuuseumist ja Erik Tammiksaar Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest.

 

09.03.2010 13:06

Kahekümne seitsme nulliga suuruste eesliiteks saab hella?

Sõna „hella“ on siiani kasutust leidnud peamiselt California surfarite kõnepruugis, kuid peagi võib see slängsõna leida oma koha ka teadusmaailmas.

25.02.2010 12:15

Raskeim keemiline element – koperniitsium (1)

Kõige raskem keemiline element koperniitsium sai ametliku tunnustuse.

28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

15.01.2010 16:08

Laevateede võrgustik joonistati kaardile

Kuigi laevade pardal toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.

30.12.2009 12:24

Ruumi valgustatus mõjutab veini maitsvust

Saksamaal asuva Johannes Gutenbergi ülikooli psühholoogid leidsid, et ruumi taustavalgustus mõjutab veini maitsvust.

23.10.2009 16:38

Miks kala ja punane vein kokku ei sobi

Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi kalaroogade juurde.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

22.05.2009 18:15

Lasteaed saab põhiosa energiast päikeselt

Tuleva kuu keskel avab pärast põhjalikku ümberehitust uksed Eesti esimene passiivmaja põhimõtete järgi ehitatud hoone Valga lasteaed Kaseke.

03.04.2009 14:51

Robotid võtavad teadlaste töö endale

Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel.

06.03.2009 08:36

Parim ravim on liigutamine

Üks uuring teise järel kinnitab sama tõsiasja – kui tahad säilitada head tervist, siis mõõdukast füüsilisest aktiivsusest midagi tõhusamat on raske välja mõelda.

26.02.2009 20:54

2050. aasta jalgpalli maailmameistrid – robotid

Suluseisu põhimõtet pole kuigi lihtne seletada ühelegi võhikule. Kuidas seda ning ka teisi jalgpalli reegleid, liikumisi ja strateegiaid õpetada aga elutule jalgpallirobotile?

08.01.2009 19:41

Keemikud päästavad Eesti mee au

Kui Saaremaa mee sildi all müüakse hoopis Ungari mesilaste kogutud maiust, siis kuidas sellele jälile saada? Sellele küsimusele püüavad vastust leida Tartu Ülikooli keemikud mees leiduvaid aminohappeid analüüsides.

15.07.2008 14:22

Eesti tudengid ehitavad kosmosesatelliiti

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile.

07.07.2008 19:00

Läbimurre: teadlased valmistasid tehis-DNA

Teadlased on valmis saanud maailma esimese DNA molekuli, mis koosneb peaaegu täielikult tehislikest osadest. Avastus võib jaapani keemikute sõnul aidata kaasa geeniteraapia, tuleviku nanoarvutite ja teiste kõrgtehnoloogiliste lahenduste arengule.

25.05.2008 14:34

Pikema elu retsept = trenn pole oluline, tähtis on vähe süüa

Selleks, et kaua elada ei pea mitte meeletult treenima, vaid tuleb lihtsalt vähem süüa.

Sille Annuk, Postimees/Scanpix 11.02.2010 16:35

Bakter ME-3 tõi 600 000-kroonise preemia

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati nn Helluse bakteri avastajale Marika Mikelsaarele ja põlevkiviekspert Arvo Otsale.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

20.01.2010 11:49

Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine

Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.

08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta. Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

16.11.2009 13:16

Happeline osoonivesi tapab H1N1 viiruse (3)

Happeline osoonivesi suudab väga tõhusalt muuta kahjutuks H1N1 viiruse. Avastus võib tulevikus aidata miljonitel inimestel viirusega nakatumist vältida.

07.10.2009 17:24

Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse

Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning aluse elu tekkimise mõistmisele, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.

05.10.2009 18:03

Majanduslangus pikendab eluiga

Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga tavapärasest kiiremas tempos.

06.04.2009 10:34

Jaapani lapsrobot õpib nagu inimlaps

Inimlapse sarnase kehaga robot CB2 arendab inimestega suheldes aeglaselt oma sotsiaalseid oskusi nagu pisikene laps, kes suhtleb oma emaga.

23.03.2009 10:55

Ahhaa-kogemus, mis viis vererõhku reguleeriva juustuni

Asjad ei olnud sugugi hästi, meenutab Tartu Ülikooli meditsiiniline biotehnoloogia erakorraline professor Marika Mikelsaar.

03.03.2009 15:41

Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava

Eesti tudengisatelliidi ehitajatel võib avaneda võimalus olla osalised töös, mis edu korral toob kaasa tõsise pöörde selles, kuidas tuleviku kosmoseaparaadid päikesesüsteemis ringi liiguvad.

20.01.2009 08:18

Eestlase kodu röövib energiat nagu veneaegne auto

Väga vähe on neid, kes raatsivad sõita nõukogude ajast pärit autoga, mis rüüpas saja kilomeetri peale paarkümmend liitrit bensiini.

12.08.2008 16:34

Jooksmine aeglustab vananemist

Regulaarne jooksmine aeglustab vananemise tundemärkide ilmnemist, kinnitavad Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlased, kes jälgisid rohkem kui 20 aasta jooksul 500 eakat jooksjat.

08.07.2008 17:03

Vana ajaleht võib olla kulda väärt

Ära viska vanu ajalehti minema, nad suudavad siduda enda kaaluga võrdse koguse kulda.

17.06.2008 17:36

Rohke kohvijoomine pikendab elu

Hommikul võib tass kohvi tunduda elupäästjana. Nüüd selgub suuremahulisest ja pikaajalisest uuringust, et kohvi võib isegi eluiga pikendada, oluline on vaid juua piisavalt

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus