15.01.2010 16:08
Laevateede võrgustik joonistati kaardile
Kuigi laevade pardal
toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult
kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.
Londonis asuva
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) andmetel toimub 90 protsenti maailma
kaubandusest mereteid pidi. Kuigi raudteede, õhuteede ja maanteede võrgustikke
on uuritud väga põhjalikult, pole üllataval kombel mereteede võrgustikule siiani
erilist tähelepanu pööratud, kirjutas Technology Review.
Selle probleemiga hakkas
tegema Saksamaal Oldenburgis asuva Carl von Ossietzky ülikooli teadlased
eesotsas Pablo Kaluzaga. Nad kasutasid 2007. aastast pärinevaid andmeid
16 363 kaubalaeva liikumiste kohta maailma 951 enimkülastatava sadama
vahel.
Oodatud tulemusena
leidsid Kaluza ja tema kolleegid, et sadamatevahelised teed moodustavad
ülemaailmse võrgustiku, mille kaudu on võimalik vahepeatustega reisida igast maailma
sadamast igasse teise sadamasse. Sarnane võrgustik on leitud ka muude
transporditeede uurimisel.
Mereteede võrgustikul on
aga olulisi ja üllatavaid erinevusi lennuteede võrgustikust. Näiteks kulub
mereteede võrgustikus üle maailma ühest sadamast teise liikumiseks keskmiselt
2,5 sammu või vaheetappi, kui ühest lennujaamast teise liikumiseks üle kogu maailma
kulub keskmiselt 4,4 sammu. Kõige suurem minimaalne vaheetappide arv sadamate
vahel on kaheksa, samas kui kõige otsesem tee kahe kõige rohkem eraldatud
lennujaama vahel nõuab viitteist vaheetappi. Seetõttu on vähemalt mõnes mõttes
laevaga liikumine tunduvalt lihtsam kui lennukiga liikumine.
Veel ühe iseärasusena on
mereteede võrgustik väga asümmeetriline: enam kui pooled sadamad on seotud
ainult ühes suunas minevate teede kaudu, mis tähendab, et kaubalaevad ei
soorita tavaliselt nendesse sadamatesse edasi-tagasi reise.
Kõige huvitavamaks
tulemuseks on, et erinevat tüüpi laevad liiguvad erinevate mustrite järgi.
Kaluza töörühm eristas kolme tüüpi laevu: konteinerlaevad, kuivlastilaevad ja
naftatankerid. Kui konteinerlaevad liiguvad regulaarsete ajakavade järgi, siis
kuivlastilaevade ja naftatankerite liikumine on tunduvalt ebaregulaarsem. Kuivlastilaevad
ja naftatankerid sõidavad ka konteinerlaevadest tunduvalt sagedamine tühjalt.
Saadud tulemused annavad
enneolematu pildi maailma kaubanduse mustritest, kuid uurimusel on ka teisi
praktilisi rakendusi.
Võõrliikide invasiooni
üheks levinumaks meetodiks on kaubalaevade ballastvesi, mis laaditakse peale
ühes maailma otsas ja lastakse laevast välja hoopis mujal. Eriti oluliseks
muutub see tühjalt sõitvate laevade korral. Seega võib uus kaart aidata
paremini mõista, kuidas bioinvasioon toimub, ning välja selgitada, kuidas selle
vastu võitlema peaks.