Laevateede võrgustik joonistati kaardile

Kuigi laevade pardal toimetatakse kohale 90 protsenti maailma kaubast, pole keegi siiani põhjalikult kaardistanud seoseid maailma sadamate vahel.

Londonis asuva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) andmetel toimub 90 protsenti maailma kaubandusest mereteid pidi. Kuigi raudteede, õhuteede ja maanteede võrgustikke on uuritud väga põhjalikult, pole üllataval kombel mereteede võrgustikule siiani erilist tähelepanu pööratud, kirjutas Technology Review.

Selle probleemiga hakkas tegema Saksamaal Oldenburgis asuva Carl von Ossietzky ülikooli teadlased eesotsas Pablo Kaluzaga. Nad kasutasid 2007. aastast pärinevaid andmeid 16 363 kaubalaeva liikumiste kohta maailma 951 enimkülastatava sadama vahel.

Oodatud tulemusena leidsid Kaluza ja tema kolleegid, et sadamatevahelised teed moodustavad ülemaailmse võrgustiku, mille kaudu on võimalik vahepeatustega reisida igast maailma sadamast igasse teise sadamasse. Sarnane võrgustik on leitud ka muude transporditeede uurimisel.

Mereteede võrgustikul on aga olulisi ja üllatavaid erinevusi lennuteede võrgustikust. Näiteks kulub mereteede võrgustikus üle maailma ühest sadamast teise liikumiseks keskmiselt 2,5 sammu või vaheetappi, kui ühest lennujaamast teise liikumiseks üle kogu maailma kulub keskmiselt 4,4 sammu. Kõige suurem minimaalne vaheetappide arv sadamate vahel on kaheksa, samas kui kõige otsesem tee kahe kõige rohkem eraldatud lennujaama vahel nõuab viitteist vaheetappi. Seetõttu on vähemalt mõnes mõttes laevaga liikumine tunduvalt lihtsam kui lennukiga liikumine.

Veel ühe iseärasusena on mereteede võrgustik väga asümmeetriline: enam kui pooled sadamad on seotud ainult ühes suunas minevate teede kaudu, mis tähendab, et kaubalaevad ei soorita tavaliselt nendesse sadamatesse edasi-tagasi reise.

Kõige huvitavamaks tulemuseks on, et erinevat tüüpi laevad liiguvad erinevate mustrite järgi. Kaluza töörühm eristas kolme tüüpi laevu: konteinerlaevad, kuivlastilaevad ja naftatankerid. Kui konteinerlaevad liiguvad regulaarsete ajakavade järgi, siis kuivlastilaevade ja naftatankerite liikumine on tunduvalt ebaregulaarsem. Kuivlastilaevad ja naftatankerid sõidavad ka konteinerlaevadest tunduvalt sagedamine tühjalt.

Saadud tulemused annavad enneolematu pildi maailma kaubanduse mustritest, kuid uurimusel on ka teisi praktilisi rakendusi.

Võõrliikide invasiooni üheks levinumaks meetodiks on kaubalaevade ballastvesi, mis laaditakse peale ühes maailma otsas ja lastakse laevast välja hoopis mujal. Eriti oluliseks muutub see tühjalt sõitvate laevade korral. Seega võib uus kaart aidata paremini mõista, kuidas bioinvasioon toimub, ning välja selgitada, kuidas selle vastu võitlema peaks.