23.10.2009 16:38

Miks kala ja punane vein kokku ei sobi

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi kalaroogade juurde. Siiani pole aga keegi suutnud sellise sobimatuse tagamaad teaduslikult seletada.

Punase veini joomine kalaroa kõrvale jätab suhu sageli halva nö kalase järelmaitse. Punast veini soovitatakse tavaliselt liha kõrvale, kalaprae jaoks aga peetakse sobivamaks valget veini. Samas ei ole see absoluutne reegel. On valgeid veine, mis sarnaselt punasega kalaga sugugi ei sobi ning vastupidi, mõned punased veinid maitsevad kalaga väga hästi, kirjutas ScienceNOW.

Jaapani veinitootja Merciani palgal olevad teadlased otsustasid asja tuumani jõudmiseks veinid hoolika uurimise alla võtta. Korraldati eksperiment, milles osalesid seitse tuntud veinieksperti, kes degusteerisid 38 punast ja 26 valget veini. Veini kõrvale söödi Jaapanis väga populaarset mereandi kammkarpi, mis kõige tõenäolisemalt jätab koos veiniga tarbimisel suhu veidra järelmaitse.

Saadud tulemusi kasutati, et uurida nende veinide ühisosa, mis tekitasid kõige halvema maitseelamuse. Teadlaste üllatuseks avastasid nad, et halvas maitses tuleb süüdistada rauda. Kui rauakogus veinis ületas kahe milligrammi piiri ühes liitris, muutus maitseelamus kammkarbi söömisel ebameeldivaks. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.

Teadlased ei ole küll veel leidnud ühendit, mis veiniga reageerides halva maitseelamuse tekitab, kuid nad usuvad, et süüdlast tuleb otsida küllastumata rasvhapete seast, mis rauaga kokku puutudes lagunevad ja tekitavad halva maitse ja lõhnaga ühendi.

Rauakogus veinis sõltub eelkõige rauakogusest pinnases, millel kasvatatakse veini valmistamiseks kasutatud viinamarju. Enamasti on punase veini rauakogus kõrgem, sest viinamarja nahk sisaldab enam rauda kui sisu. Punast veini valmistatakse kogu viinamarja ära kasutades, valget veini aga valmistatakse vaid viinamarjade sisust.

Veinikasvatajad on teadlikud, et pinnase omadused mõjutavad veini kvaliteeti oluliselt. Vastavat teadusharu, mis uurib pinnase omaduste mõju veini kvaliteedile, nimetatakse veinigeoloogiaks. Rauale pole aga siiani osatud kuigi palju tähelepanu pöörata. Nüüd see ilmselt muutub ning kalaroogade juurde hakatakse pakkuma eelkõige neid veine, mis on kasvanud rauavaesel pinnasel.

Siiski ei ole kõik veendunud, et asi on vaid rauasisalduses. „Teaduslikult on uuring tugev, kuid on ka teisi aspekte, mis rõhutavad punase veini sobimatust kala juurde,“ ütles önoloog (önoloogia on teadus veinidest ja veinivalmistamisest) Gordon Burns Californias asuvast ettevõttest ETS Laboratories, mis pakub uuringuid ja analüüse veinitööstusele. „Punane vein on kala jaoks sageli liiga robustne ning kipub delikaatse mereanni maitset liigselt varjutama. Punane vein sobib ikka paremini tugevama maitsega lihatüki juurde,“ lisas ta.

 

Joel Brehm, Nebraska Ülikool 06.02.2012 19:06

Galerii: Ameerika parimad teaduspildid

Kuidas kujutada vähirakkude surma?

Viire Pajuste 31.01.2012 10:23

Rõuge muinasmaja elanikud: külma asemel kiusab ving

“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.

24.01.2012 12:05

Video: Kuidas töötab ajavari?

Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

03.01.2012 16:41

Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Punast viinamarjaveini on alates „Prantsuse paradoksi“ sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.

15.12.2011 12:21

Soome lahes käib sõda (1)

Kahte tüüpi vetikad peavad Soome lahes omavahel sõda.

19.11.2011 13:35

Galerii: Eesti parimad teadusfotod

Võidufotod on tehtud maakera poolusepiirkondades.

15.11.2011 09:45

Galerii: Laupäeval selgub Eesti parim teadusfotograaf

Eesti tänavuse teadusfotokonkursi võitjad kuulutakse välja laupäeval AHHAA keskuses.

21.10.2011 16:22

Valguse kiirust ületavate neutriinode eksperiment seati kahtluse alla (2)

Sõltumatu eksperiment näitas, et neutriinode energiaspekter ei klappinud valguse kiirusest kiiremini liikumiseks.

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

07.10.2011 13:03

Doktorantide artiklikonkurss tuleb taas

Juba teist aastat korraldab Tartu Ülikool kõigile Eesti doktorantidele populaarteaduslike artiklite konkurssi.

23.09.2011 14:07

Valguse kiirus on ületatud. Mida sellest arvata? (4)

Euroopa tuumauuringute keskusest CERN Genfis kihutas neutriinovoog Kesk-Itaaliasse Gran Sasso laborisse valgusest kiiremini. Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Piret Kuusk luges eksperimente kirjeldavat artiklit põhjalikult. Mida ta leidis?

21.09.2011 11:02

Jäämees Ötzi suri pärast kopsakat einet

Iidne mõrvalugu pakub teadlastele endiselt pinget.

16.09.2011 10:17

Päeva pilt: Jaapani roosid said võõrasemadelt sinise värvi

Novembris toob Jaapani joogitootja Suntory USAs ja Kanadas müügile sinised roosid.

10.09.2011 11:39

Miks tekivad surmaeelsed kogemused? (3)

Enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase.

29.08.2011 15:51

Autokütus vanapaberist?

Bakterid toodavad vanadest ajalehtedest butanooli.

Viire Pajuste 30.01.2012 10:27

Rõuges algas eksperiment: nädal muinasajas (1)

Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

05.01.2012 17:55

Füüsikud: aega saab peatada (1)

“Ei, aeg ei peatu, ei, ei,” laulis Ivo Linna. USA Cornelli teadlased on nüüd leidnud viisi, kuidas mingit sündmust aja eest varjata.

24.12.2011 09:20

Mis annab pühaderoale õige meki?

Aastalõpu pidusöögid saavad isuäratava välimuse ning hea maitse erinevate keemiliste reaktsioonide abil.

13.12.2011 17:00

Higgsi bosoni otsingud: ei midagi kindlat

Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada.

18.11.2011 19:26

Neutriinod ikkagi liiguvad valgusest kiiremini (2)

Füüsikamaailma raputanud eksperimendi kordamine andis taas sama tulemuse: neutriinod liiguvad valgusest kiiremini.

25.10.2011 14:53

Galerii: Loodusmuuseumi uus näguTÄIENDATUD

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ootab ees uuenduskuur. Ekspositsioon “Elurikkus ja evolutsioon” ühendab praegu eraldi asuvad geoloogia- ja zooloogianäitused.

20.10.2011 16:19

Milline on elu aastal 2042?

Aga milline näeb välja tuleviku kool?

07.10.2011 17:23

Galerii: Fotod silma eest varjatud maailmast (3)

Kuidas näevad välja vähirakud või mis nägu on sipelgas?

26.09.2011 18:38

Kuidas mõõdeti valguse kiirust ületavaid neutriinosid? (2)

Valguse kiirus ei pruugigi olla suurim võimalik kiirus Universumis, teatasid eelmisel nädalal Šveitsis ja Itaalias töötavad füüsikud.

23.09.2011 10:06

Osakesed suutsid ületada valguse kiiruse (4)

Euroopa tuumauuringute keskuses CERN tehtud eksperiment näitas, et aatomist väiksemad elementaarosakesed neutriinod suudavad liikuda valgusest kiiremini.

21.09.2011 10:20

Illusioon: mis sel majal viga on? (2)

Esmapilgul tundub nagu hakkaks see maja kohe kokku kukkuma.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

07.09.2011 14:15

Kuidas kõige kiiremini lennukile pääseda? (1)

Tõuklemist ja trügimist saab edukalt vältida.