23.10.2009 16:38
Miks kala ja punane vein kokku ei sobi
Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi
kalaroogade juurde. Siiani pole aga keegi suutnud sellise sobimatuse tagamaad
teaduslikult seletada.
Punase veini joomine kalaroa kõrvale jätab suhu sageli halva
nö kalase järelmaitse. Punast veini soovitatakse tavaliselt liha kõrvale,
kalaprae jaoks aga peetakse sobivamaks valget veini. Samas ei ole see
absoluutne reegel. On valgeid veine, mis sarnaselt punasega kalaga sugugi ei
sobi ning vastupidi, mõned punased veinid maitsevad kalaga väga hästi, kirjutas
ScienceNOW.
Jaapani veinitootja Merciani palgal olevad teadlased
otsustasid asja tuumani jõudmiseks veinid hoolika uurimise alla võtta.
Korraldati eksperiment, milles osalesid seitse tuntud veinieksperti, kes
degusteerisid 38 punast ja 26 valget veini. Veini kõrvale söödi Jaapanis väga
populaarset mereandi kammkarpi, mis kõige tõenäolisemalt jätab koos veiniga
tarbimisel suhu veidra järelmaitse.
Saadud tulemusi kasutati, et uurida nende veinide ühisosa,
mis tekitasid kõige halvema maitseelamuse. Teadlaste üllatuseks avastasid nad,
et halvas maitses tuleb süüdistada rauda. Kui rauakogus veinis ületas kahe
milligrammi piiri ühes liitris, muutus maitseelamus kammkarbi söömisel
ebameeldivaks. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Agricultural
and Food Chemistry.
Teadlased ei ole küll veel leidnud ühendit, mis veiniga
reageerides halva maitseelamuse tekitab, kuid nad usuvad, et süüdlast tuleb
otsida küllastumata rasvhapete seast, mis rauaga kokku puutudes lagunevad ja
tekitavad halva maitse ja lõhnaga ühendi.
Rauakogus veinis sõltub eelkõige rauakogusest pinnases,
millel kasvatatakse veini valmistamiseks kasutatud viinamarju. Enamasti on
punase veini rauakogus kõrgem, sest viinamarja nahk sisaldab enam rauda kui
sisu. Punast veini valmistatakse kogu viinamarja ära kasutades, valget veini
aga valmistatakse vaid viinamarjade sisust.
Veinikasvatajad on teadlikud, et pinnase omadused mõjutavad
veini kvaliteeti oluliselt. Vastavat teadusharu, mis uurib pinnase omaduste
mõju veini kvaliteedile, nimetatakse veinigeoloogiaks. Rauale pole aga siiani
osatud kuigi palju tähelepanu pöörata. Nüüd see ilmselt muutub ning kalaroogade
juurde hakatakse pakkuma eelkõige neid veine, mis on kasvanud rauavaesel
pinnasel.
Siiski ei ole kõik veendunud, et asi on vaid rauasisalduses. „Teaduslikult
on uuring tugev, kuid on ka teisi aspekte, mis rõhutavad punase veini
sobimatust kala juurde,“ ütles önoloog (önoloogia on teadus veinidest ja
veinivalmistamisest) Gordon Burns Californias asuvast ettevõttest ETS
Laboratories, mis pakub uuringuid ja analüüse veinitööstusele. „Punane vein on
kala jaoks sageli liiga robustne ning kipub delikaatse mereanni maitset
liigselt varjutama. Punane vein sobib ikka paremini tugevama maitsega lihatüki
juurde,“ lisas ta.