Miks Mentos dieetkoka purskama paneb? VIDEO

Miljonid vaatajad on YouTube’is videot vaadates imestanud, miks paiskub dieetkoka pudelist välja mitmemeetrine juga, kui pudelisse on pistetud Mentose köhakommid.

USA teadlased võtsid küsimuse tõsiselt ette ning võivad nüüd öelda: lõpuks on selgus majas.

Selgub, et kaks põhitegurit, mis magusa joogi pudelist välja paiskuma paneb on köhakommi kare pind ning see, kui kiiresti kommid pudelisse lükata, kirjutas New Scientist. Viimase tegevuse jaoks on internetist võimalik hankida isegi spetsiaalne abivahend.

Kui visata dieet-Coke’i pudelisse pakk Mentose komme, siis purskub pudeli sisu suure kuni kümnemeetrise joana välja. Internetifoorumites on püütud asja selgitada happelise reaktsiooniga, sest magus jook on happeline.

USA Appalachiani ülikooli teadlane Tonyua Coffey võttis koos tudengitega asja uurida ning leidis, et see oli üliõpilastele hea projekt, sest purskav limonaadipudel tundus paljudele endiselt mõistatuslik.

Telesari „Müüdimurdjad“ leidis, et joa tekkes on süüdi kommides leiduvad kummiaraabik ja želatiin ning Coke’i sees olevad kofeiin, kaalium ja aspartaam. Kuid teadlasi on küsimus paelunud kuni tänaseni.

Saamaks tormilise reaktsiooni põhjustest täpsemat aimu võeti seekord katsetes kasutusele dieet-Coke, Mentose pastillid (nii puuvilja- kui piparmündimaitselised), aga ka nõudepesuvahend, lauasool ja isegi liiv. Prooviti ka teisi kihisevaid jooke, kofeiinivabu ja suhkrusisaldusega koolajooke, aga ka toonikuid.

Pudelid olid kümme kraadi vertikaali suhtes kaldes ning kõik purskavad joad võeti videosse. Täpselt mõõdeti ka iga väljapursanud joa mass ning pudelisse pistetud kommide karedus.

Tuli välja, et dieet-Coke suutis tekitada kõige suuremaid purskeid, kui pudelisse pandi Mentost. Pole vahet, kas komm oli puuvilja- või piparmündimaitseline. Mõlemal puhul purskas jook kuni 7 meetri kaugusele.

Kofeiinivaba dieet-Coke sobis samahästi. Seega mängi kofeiin mingit rolli, vähemalt sellistes kogustes nagu seda leidub karastusjookides.

Enne ja pärast eksperimenti mõõdeti joogi pH-taset, kuid happesus ei muutunud. Seega ei ole tegu ka happelise reaktsiooniga.

Saladus peitub hoopis joogi mullides, õigupoolest selles, kui kiiresti mullid tekivad.

Krobelised Mentose kommid aitavad mullide tekkele kaasa, sest nad mõjutavad veemolekulide vahel pindpinevust ning nii on mullide tekkeks vaba pääs. „Vee molekulil meeldib olla teiste veemolekulide kõrval, seega ükskõik mida ka kokapudelisse ei viska, häirib see veemolekulide võrgustikku ning loob mullidele soodsa kasvukeskkonna,“ ütles Coffey. „Kui kommid on krobelised, siis on mullidel rohkem kohti, kuhu minna.“

Väiksem pindpinevus töötab samuti mullide kasuks. Mõõtmine näitas, et joogis leiduv magusaine aspartaam vähendab joogi pindpinevust. See on seletus, miks dieetkoka pursked on suuremad kui suhkrut sisaldaval kokal.

Teiseks sisaldavad Mentose kommid kummiaraabikut, mis veelgi vähendab vedeliku pindpinevust. Krobelised kommid, milles kummiaraabikut pole, nii suuri jugasid ei tekitanud.

Mentos vajub üsna kiiresti pudeli põhja, tekitades mulle, mis omakorda tekitavad ülespoole kerkides uusi mulle. Kui kommid olid purustatud, saadi katses tulemuseks vaid väikesi purskejugasid, mis ulatusid vaid 30 sentimeetri kaugusele.

“Põhikooli õpetajad teevad oma õpilastele sedasama katset ja see meeldib lastele. See on suurepärane viis tekitada õpilastes huvi teaduse vastu ning õppida midagi uut,” ütles Coffey.

Katseid kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas American Journal of Physics.

• Tweet