24.03.2011 18:09
Milleks dinosaurustele nii pikk kael?
Vastuse leidmiseks tasub heita pilk vanaaegsele tolmuimejale.
Glasgow ülikooli professor Graeme Ruxton pakub ajakirjas Biology Letters ilmunud artiklis välja selgituse, miks
hiigelmõõtu saurused, näiteks brahhiosaurused ja diplodookused vajasid nii
pikki kaela.
Pikakaelalised saurused ilmusid maakerale 200 miljoni
aasta eest ning elutsesid siin kuni suur väljasuremislaine 65 miljoni aasta eest
nad minema pühkis.
Lisaks pikale kaelale olid saurustel ka vägagi kogukad kehad.
Pikka aega on teadlased vaielnud, milleks vajasid saurused nii pikka kaela. Valitsev
on olnud arvamus, et kael oli tarvilik selleks, et saada puulehti kõrgelt kätte.
Samal põhjusel vajab pikka kaela kaelkirjak.
Samas on osa sauruseuurijaid leidnud, et selle teooria
vastu räägib üks väga selge fakt. Kui pikk kael välja sirutada, ei tohi aju
verevarustus hetkekski katkeda. Selleks, et veri pikka kaela mööda pähe jõuaks,
peaks vererõhk olema ülikõrge. See on tugev argument kaela sirutamise teooria
vastu.
Ruxtoni töörühm kasutab oma teooria piltlikustamiseks
1950ndate aastate tolmuimejat, mis oli nii kohmakas, et see tuli keset tuba
seisma panna, seda ei saanud tolmu võtmise ajal liigutada. Piisavalt pikk imemisvoolik pidi ulatuma ruumi kõigisse soppidesse.
Suure ja kohmaka kehaga oli dinosaurus otsegu kohmakas
tolmuimeja ruumi keskel ning kael see voolik, mis toidu ümbruskonnast kätte
aitas leida. Nii oli võimalik keha eriti liigutamata siiski piisavalt toitu
leida.
Oma teooria matemaatilises tõestuses pakub Ruxtoni töörühm välja,
et dinosauruse kaela ideaalpikkus võis olla umbes 9 meetrit. Sellise kaelaga
võis keha liigutamata energiakulu vähendada 80 protsendi võrra.