2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu
08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (9)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Higgsi boson annab kõigile teistele osakestele massi, nii näeb ette elementaarosakeste standardmudel. Eelmisel aastal suudeti see rohkem kui 45 aastat teooriana tunnustust leidnud idee reaalselt tõestada.

Füüsika Nobeli preemia pälvisid täna kaks füüsikateoreetikut, kelle töö lõi aluse viimaste aastakümnete olulisimale avastusele füüsikas. Higgsi bosonist on kuulnud peaaegu igaüks, vähesed suudavad täpselt aru saada, millega tegu.

Tänasest on Higgsi bosonile nime andnud briti füüsik Peter Higgs Nobeli füüsikaauhinna laureaat. Teise poole preemiast sai Belgia füüsik Francois Englert.

Teineteisest sõltumatult pakkusid mõlemad mehed 1964. aastal -  Englerti kaasautoriks oli nüüdseks manalamees Robert Brout - et osakestefüüsika standardmudelis on olemas skalaarväli, tänu millele on kõigil teistel osakestel mass.

Higgs suutis selgemalt kirja panna, et mängus peab olema mingi osake. Seda osakest hakati nimetama tema nime järgi, mõnikord on seda nimetatud ka jumala osakeseks.

Nende meeste töö oli vundamendiks maailma kalleima, 10 miljardit dollarit maksnud teaduseksperimendi kavandamisel. Prantsusmaa ja Šveitsi piirile Euroopa tuumauuringute keskusse ehitati osakestekiirendi suur hadronite põrgati LHC, mis alustas tööd 2008. aasta sügisel. Kiirendi tunnelis põrgatati peaaegu valguse kiirusel liikuvaid prootonivooge ning kaks osakestedetektorit pidasid arvet, mis nende kokkupõrgete tulemusel tekib.

Möödunud aasta kesksuveks oli selge – kaks teineteisest sõltumatut eksperimenti osakestedetektorite CMS ja ATLAS juures olid kogunud piisava hulga andmeid, väitmaks, et leitud on osake, mille omadused klapivad Higgsi bosoni omadega.

Kokku oli eksperimentides hõivatud rohkem kui 5000 teadlast üle maailma, nende hulgas ka eestlased.

Tartu Ülikooli kõrge energia füüsika professor Martti Raidal, kes oli osaline bosoni avastamisel CMS-eksperimendis, ütles, et Nobeli komitee tänane otsus tekitab kindlasti vaidlusi. Samas valdkonnas ilmus toona tegelikult kolm artiklit, viimasena avaldasid oma töö Tom Kibble, Gerald Guralnik ja Carl Richard. Tänases avalduses märkis Kibble, et kuigi nende 1964. aasta artikkel oli kõige läbimõeldum, jäi see siiski hilisemaks kui Englert’i ja Higgsi omad ning ta saab aru, et Nobeli komitee ei saa anda auhinda rohkem kui kolmele inimesele.

Samuti spekuleeriti, et Nobeli komitee peab seekord avardama auhinnareglemendi piire ning lisaks Higgsile ja Englert’le saab preemia ka Euroopa tuumauuringute keskus CERN, kus tegelikult reaalse avastuseni jõuti.

CERNi peadirektor Rolf-Dieter Heuer võrdles möödunud suvel Higgsi bosoni otsinguid osakestekiirendis lumehelveste pildistamisega.

“Kujutage ette tugevat lumesadu, milles peate fotoaparaadiga pildistama üht väga erilist lumehelvest, milliseid leidub üliharva. See on keeruline! Aga kujutage nüüd ette, et te peate selle foto tegema lumise välja taustal. Umbes sellise tööga me tegeleme CERNis Higgsi bosonit otsides,” ütles ta.

Martti Raidali sõnul on CERNis veel hulk küsimusi, mis nõuavad vastuseid - kas supersümmeetria on olemas? Kuidas seletada, et Higgsi laeng on kõigi eri osakeste suhtes erinev?

Loe ka, kuidas Higgsi bosoni olemasolu lihtsalt on püütud selgeks teha:

Lihtne seletus: Mis on Higgsi boson?


Lihtne seletus 2: Mis on Higgsi boson?
10.11.2013 13:41
On ainult aegruum

Kurb, et nüüd on ka füüsika Nobel antud eimillegi eest.
Kardetavasti on klassikaline füüsikateooria eksiteel ja mingit massi andvat välja ega osakest pole maailma seletamiseks vaja.
ON ainult aegruum.
Vaata www.onlyspacetime.com

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus