15.10.2007 18:42

On klaas vedelik?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Keskaegsete Euroopa kirikute aknaklaasid on tihti alumisest otsast paksemad. Näib nagu  oleks klaas aja jooksul voolanud. Seetõttu on laialt levinud arusaam, et klaas on väga viskoosne vedelik, mille voolamist on võimalik täheldada alles pika aja möödudes. See seisukoht on mõnikord leidnud koha ka kooliõpikuis, kuid kas see on ka tegelikult nii?

Tegelikult ei saa klaasi pidada ei vedelikuks ega ka tahkiseks. Tegemist on tahke amorfse (kristallstruktuurita) ainega ehk omaduste poolest on ta midagi vedeliku ja tahkise vahepealset. Kuigi klaasi moodustavad aatomid võivad aja jooksul aeglaselt oma kohti muuta, ei saa sellega kuidagi seletada klaaside ebaühtlast paksust. Aatomite liikumine on kaugelt liiga aeglane, et mõnesaja aastaga selliseid muudatusi põhjustada, kirjutas Scientific American.

„Tahkised on korrastatud struktuuriga ehk kristallilised ained. Tahkisteks on näiteks sool ja suhkur,” selgitas keemiaprofessor Mark Ediger Wisconsini ülikoolist. „Vedelikel ja gaasidel sellist struktuuri ei ole. Klaas on küll oluliselt korrastatuma struktuuriga kui teised tavalisemad vedelikud, kuid kristallstruktuuri ehk suure ulatusega korduva ülesehitusega struktuuri tal pole. Selles seisnebki klaasi amorfsus,” lisas Ediger.

Kui sulaklaasi jahutatakse, siis erinevalt kristallstruktuuriga ainetest ei tahkestu ta kindlal temperatuuril. Jahutatud klaasi nimetatakse alajahutatud vedelikuks, selle edasisel jahtumisel saab temast tahke amorfne aine. Erinevalt vedelikest, kus aatomid saavad vabalt kohti vahetada, on klaasi osakesed fikseeritud ühele kohale, kust neil on väga raske ära liikuda.

„Kõikvõimalike praktiliste rakenduste jaoks, nagu vedelike hoidmiseks, kõlbab klaas hästi, mistõttu võime teda rahulikult tahkeks aineks lugeda,” ütles Ediger.

Klaas sarnaneb vedelikule selle poolest, et aatomid saavad pisut liikuda, kuid pigem toimub see kristallstruktuuri moodustumise suunas ning mitte gravitatsiooni tõttu. Kristallstruktuurita aineid nimetatakse metastabiilseiks, sest miljonite aastate jooksul korrastuvad nende ainete aatomid ümber nii, et moodustuks kristallstruktuur. Mida madalamal temperatuuril klaas on, seda väiksemad on aatomite võimalused liikumiseks.

Amorfsed ained on looduses küllaltki tavalised. Näiteks paljud mereloomad ehitavad oma toese opaalist, mis on hüdratiseeritud ränidioksiid ega oma kristallstruktuuri. Sadu miljoneid aastaid vanadest kivimitest sellist ainet aga enam ei leia, sest opaal on kristalliseerunud kvartsiks.

Mis iganes liikumisi klaas ka läbi ei teeks, kirikuklaaside paksenemist sellega seostada ei saa. Uuritud on veel palju vanemaidki klaase Egiptusest ja paljudel juhtudel pole mingit klaasi paksenemist märgata. Mõnikord on ka leitud klaase, mis on hoopis ülalt paksemad kui alt. Edigeri sõnul näitab modelleerimine, et klaasile peab voolamiseks andma aega rohkem kui kogu Universum on eksisteerinud, et muutusi oleks võimalik silmaga märgata.

Miks siis ikkagi on nii, et paljud vanad klaasid on alt paksemad? Klaaside ebaühtluse selgitab tol ajal kasutusel olnud tehnika – kõigepealt puhuti klaasist kerad, mis seejärel tasaseks plaadiks rulliti. Ilmselt ei juhtunud just liiga tihti, et töö oleks olnud nii korralik, et klaas oleks igalt poolt ühesuguse paksusega olnud. Klaase paigaldanud töölised eelistasid aga mingil põhjusel asetada allapoole just klaasi paksema osa. Võib-olla tundus neile nii ilusam või siis stabiilsem.

 

 

Quantum Day/CC 21.05.2012 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid (2)

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

21.05.2012 11:07

Mis seos on kaskedel ja tervetel hammastel?

Millised suhkrud on hammastele kasulikumad?

17.04.2012 18:39

Video: Tehnoloogia toob surnud staarid taas lavalaudadele

Elvis Presley maailmaturnee? Georg Ots taas Estonia laval laulmas muusikalis “Mees La Manchast”? See võib olla juba lähiaastail reaalsus.

29.03.2012 11:38

Novaatori videokonkursi võidufilm linastub Pariisi festivalil

Garaa˛is põlve otsas tehtud õpilasfilm Facebox võitis esmalt Novaatori tänavuse videokonkursi ning tuleb eeloleval nädalavahetusel ainsa Eesti filmina linale Pariisis suurel filmifestivalil.

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

13.03.2012 14:27

Leonardo da Vinci kadunud fresko leitud?

Viis sajandit kadunud olnud Leonardo da Vinci teos võib olla peidus Firenze raekojas teise maali taga, väidavad San Diego ülikooli uurijad.

23.02.2012 17:24

Kõigest kaablirike, mitte valgusest kiiremad neutriinod

Füüsikamaailma möödunud sügisel raputanud uudis valgusekiirusest nobedamalt liikuvatest neutriinodest osutus siiski müraks. Ekslike eksperimenditulemuste põhjuseks oli kehv kaabliühendus.

15.02.2012 19:42

Kes on tänavuse Novaatori videokonkursi võitjad? (1)

Kas 30 aasta pärast elame me kõik eraldatud kastides, suhtluseks välismaailmaga ainult Facebook? Novaatori videokonkursi üks võiduvideo just sellise tulevikuvisiooni välja pakub.

06.02.2012 19:06

Galerii: Ameerika parimad teaduspildid

Kuidas kujutada vähirakkude surma?

30.01.2012 10:27

Rõuges algas eksperiment: nädal muinasajas (1)

Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

05.01.2012 17:55

Füüsikud: aega saab peatada (1)

“Ei, aeg ei peatu, ei, ei,” laulis Ivo Linna. USA Cornelli teadlased on nüüd leidnud viisi, kuidas mingit sündmust aja eest varjata.

24.12.2011 09:20

Mis annab pühaderoale õige meki?

Aastalõpu pidusöögid saavad isuäratava välimuse ning hea maitse erinevate keemiliste reaktsioonide abil.

13.12.2011 17:00

Higgsi bosoni otsingud: ei midagi kindlat

Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada.

18.11.2011 19:26

Neutriinod ikkagi liiguvad valgusest kiiremini (2)

Füüsikamaailma raputanud eksperimendi kordamine andis taas sama tulemuse: neutriinod liiguvad valgusest kiiremini.

25.10.2011 14:53

Galerii: Loodusmuuseumi uus näguTÄIENDATUD

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ootab ees uuenduskuur. Ekspositsioon “Elurikkus ja evolutsioon” ühendab praegu eraldi asuvad geoloogia- ja zooloogianäitused.

Lõuna-Tirooli muuseum 03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

29.03.2012 10:11

Unustage PowerPoint! Esitlusi tehakse tänapäeval nii

Kuidas teha tõeliselt paeluvat ettekannet?

20.03.2012 19:18

Mis juhtub aiapäkapikuga lõunapoolusel?

Kõik kehad kaaluvad poolustel rohkem.

06.03.2012 12:12

Keeletehnoloogid koguvad kokku digitaalse eesti keele

Eesti keeletehnoloogid on loomas veebikeskkonda, kuhu kogutakse kokku praegu eri kohtades paiknev eestikeelne digitaalne keelevara.

22.02.2012 17:50

Liikluse tulevik: planeeritud ristmikuületused muudavad liikluse sujuvamaks

Ristmiku ületamise saab reserveerida arvutiprogrammi abil.

09.02.2012 18:11

Püramiidi tipus? Põllumajandusekspert hirmutas maailmalõpuga (9)

Maisel tsivilisatsioonil on totaalse hävinguni jäänud veel 11 kuud. ETV saates Pealtnägija esinenud põllumajandusteadlane maalis kohutavaid katastroofivisioone, millel puudub vähimgi teaduslik tagapõhi.

31.01.2012 10:23

Rõuge muinasmaja elanikud: külma asemel kiusab ving

“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.

24.01.2012 12:05

Video: Kuidas töötab ajavari?

Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

03.01.2012 16:41

Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Punast viinamarjaveini on alates „Prantsuse paradoksi“ sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.

15.12.2011 12:21

Soome lahes käib sõda (1)

Kahte tüüpi vetikad peavad Soome lahes omavahel sõda.

19.11.2011 13:35

Galerii: Eesti parimad teadusfotod

Võidufotod on tehtud maakera poolusepiirkondades.

15.11.2011 09:45

Galerii: Laupäeval selgub Eesti parim teadusfotograaf

Eesti tänavuse teadusfotokonkursi võitjad kuulutakse välja laupäeval AHHAA keskuses.