2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
20.09.2010 10:42

Organisiirdamise pioneer: IT on eilne päev, tänane ja homne on biotehnoloogia

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Üks tehisneeru siirdamise tee-rajajaid Horst Klinkmann paneb otsustajatele südamele, et kliimamuutuse asemel on põletavaim mure rahvastik.

Üks eelmise sajandi keskpaiga organisiirdamise pioneere professor Horst Klinkmann räägib intervjuus Eesti Päevalehele, et vananevate ühiskondadega lääneriigid peaksid pöörama senisest suuremat tähelepanu biotehnoloogia arendamisele ja mitte üleliia IT-le keskenduma.

Ühtlasi tuleks Tallinnas 22.–24. septembrini peetava Läänemere-äärse biotehnoloogiavõrgustiku ScanBalt aastakonverentsi ühe peaesineja Klinkmanni sõnul leppida asjaoluga, et eluteadustes on paljud uued avastused alguses väga vastuolulised.

Bio- ja eluteaduste võrgustiku konverents ScanBalt Forum 2010 on luubi alla võtnud pikema ja parema elu tagamise. Esitaksin alustuseks pisut ehk lihtsustatud küsimuse: kui vanaks mina praeguste arengute valguses elan? Olen 31-aastane ja minu statistiline oodatav eluiga on 64 aastat, kuid mida ma võiksin oodata?

Esiteks tahaksin oma pikale elukogemusele tuginedes rääkida pisut kliimamuutusest. Kuid kliimamuutus ei mõjuta ühiskondi nii kiiresti kui demograafilised muudatused.

Valitsused – vähemalt Euroopas – armastavad rääkida kliimamuutusest, sest see on pikaajaline. Loomulikult tuleb kliima pärast muret tunda, kuid demograafilised muudatused mõjutavad meie ühiskondi palju varem ja minu arvates pole poliitikud selleks eriti hästi valmistunud.

Toon väga lihtsa näite: minu kodune Mecklenburg-Vorpommerni liiduvabariik, mille rahvaarv on umbes 1,6 miljonit inimest, oli Saksamaa ühinemise ajal noorima elanikkonnaga liidumaa. Nüüd, 20 aastat hiljem, oleme juba vanim. See näitab rahvastikus toimunud dramaatilisi muudatusi ja meie ees seisvaid probleeme.

Tulles tagasi teie küsimuse juurde, siis biotehnoloogia on üks uudsemaid arenguid eluteadustes. Alguses defineeriti biotehnoloogiat vaid kui üht eluteaduse metodoloogiat. Kuid nüüd on biotehnoloogia üldisem, hõlmates meditsiinilist ja muud heaolu, demograafilisi arenguid jms. Seega toimib biotehnoloogia justkui kõigi eluteaduste katusena ja sellest saab üks peamisi tööriistu, millega rahvastikus toimuvaid muudatusi jälgida ja mõjutada.

Arvudest rääkides: praegu elab iga neljas Saksamaal sündinud tüdruk kindlasti saja või enama aasta vanuseks. Ka meie teised võidame praegu elueas. Minu eas, ma olen 75, võidan ma iga lisanduva elatud aastaga oodatavas elueas kolm kuud. Seega oleme silmitsi tõelise hüppega oodatavas elueas.

Usun, et Euroopa endised raudse eesriide taga olnud riigid suudavad tänu muutunud oludele ja toitumisharjumustele astuda sama sammu. Seda mitte niivõrd tänu muudatustele meditsiinis, sest meditsiin tervikuna mõjutab küll üksikisiku oodatavat eluiga, kuid mitte kogu ühiskonda. Pigem räägime üleüldistest tingimustest: toitumisest, võimalusest tegeleda endaga, sportida, elukvaliteeti tõsta.

Pikema eluea puhul räägime kõigepealt Jaapanist, Lääne- ja ka Ida-Euroopast. Kuid biotehnoloogia hüvesid kasutavad peamiselt rikkad ühiskonnad. Meie oodatav eluiga pikeneb, kuid vaeste riikidega on ju teine lugu?

Olen teiega täiesti nõus. Biotehnoloogia on osa meie elust, millest võidavad rohkem arenenud riigid. Vaesematel, vähem arenenud või arenevatel – neid nimetatakse eri moodi – riikidel on teistsugused probleemid.

Nende riikide põhimure on puhas vesi ja ligipääs sellele. Praegu näeme seda Pakistanis, kuid see mure on omane paljudele piirkondadele ka Aafrikas ja mujal. Vee puhtus on üks olulisemaid mõjureid pikema eluea saavutamisel. Ja üldine hügieen, vaktsineerimine.

Need riigid on pisut liiga maha jäänud, kui räägime biotehnoloogiast. Teil on igati õigus: kui vaatame oma maakera kui tervikut, siis vajavad vaesemate riikide probleemid meie, tööstusriikide täit tähelepanu. Loodetavasti suudab ka biotehnoloogia aidata.

Üks biotehnoloogia haru on näiteks HIV-vastaste vaktsiinide aretamine. Kui meil õnnestub arenenud riikides vaktsiin välja töötada ja suudame pakkuda piisavalt vahendeid selle kasutamiseks, siis on biotehnoloogia tõeliseks abiks ja õnnistuseks ka neile riikidele.

Vaadakem siis neid rikkamaid riike ja oodatavat eluiga. Kõik elavad kauem ja juba praegu on ju probleem selles, et inimesed on vanemad, lapsi sünnib vähem ja vanemat põlvkonda üleval pidavaid noori enam pole. Seega muudab see tööstusharu justkui looduslikku asjade kulgu ja elutsüklit?

Sellele maailmaosale on mul ainult üks sõnum, mida on muidugi palju kasutatud: töötage kauem ja tehke rohkem lapsi! Tõesti, meil on kauem elavad põlvkonnad ja aina vähem nooremaid inimesi. Seetõttu peavad valitsused sellega tegelema ja see toobki mind tagasi oma alguse väite juurde: demograafiline kriis tabab meid palju kiiremini ja tugevamini kui kliimamuutusest tingitud kriis.

Kuid kas siin pole juba sisse kodeeritud vastuolu: biotehnoloogia tegeleb pidevalt meie elu-kvaliteedi parandamisega, kuid teisalt toob see kaasa inimeste mugavustaseme tõusu. Inimesed ei tahagi enam lapsi saada.

See on probleem, mida ma nimetan üksikisiku kohusetunde kaotamiseks ühiskonna ees. Üksikisikul on kohustusi ühiskonna ees – sealhulgas hoida ühiskonda tervena. Seega, nagu juba ütlesin, valitsused peavad oma poliitika üle vaatama, pensionile mineku iga muutma.

Tõsi on, et kui elad paremates tingimustes, väheneb ilmselgelt soov rohkem lapsi taastoota. Sest varasemates peremudelites olid lapsed vanemate elukindlustus, kuid nüüd me enam seda kindlustust ei vaja. Me muutume üha individualistlikumaks ja sellega seoses minetame ka kohusetunnet ühiskonna ees.

Biotehnoloogia puhul jääb alati küsimus, kuhu tõmmata piir, kui me räägime niinimetatud elu häkkimisest. Kus peaks teadus-töö lõppema või kes seda piiri kontrollib?

Olen ise oma enam kui 50 aasta pikkuse töö jooksul sellealaseid muutusi näinud. Kui 30 aasta eest hakkasin tööle tehissüdame siirdamisega ja kui minu töörühm Salt Lake Citys esimesed tehissüdamed siirdas, oli ka selles küsimuses palju eriarvamusi.

Teadlastel on alati oht pelgalt oma teadustöö edu taga ajades vastutustunnet kaotada. Ma arvan, et see on teadusesse sisse kodeeritud oht, mis vajab ühiskonna kontrolli ja regulatsiooni.

Kas sel ajal oli ka tehissüdame ja neerusiirdamise valdkond, mis praegu oleks justkui tavaline, niivõrd vastuoluline?

Jaa, väga vastuoluline. Olin sel ajal Saksamaal, alla 30-aastane ja tegin koostööd kahe neerusiirdamise sünni juures olnud teadlasega. Kui tutvustasin esmakordselt oma teadmisi tehisneerust, tõusis üks mu Saksa kolleeg, kes oli ühes meie tuntud ülikoolis juhtival kohal, püsti ja ütles: „Noormees, lõpetage oma jutt sellest, kuidas inimesi tappa!”

Seega – teaduses on selline asi igavene. Seetõttu tuleb meil leida kesktee kontrollimatu entusiasmi ning täieliku silma kinni pigistamise ja keelamise vahel. 

Ilmselt oleks kohatu küsida, mis on järgmine suur läbimurre, sest seda keegi ei tea. Kuid mis on peamine uurimissuund, millega praegu tegelete?

Organite siirdamises on see praegu neeru asendamine, dialüüs (verepuhastusmeetod) koos neerusiirdamisega. Kui hakkasin sellega tegelema, oli iga õnnestunud dialüüs sensatsioon. Praegu on meil üle kolme miljoni inimese, kelle neerud ei toimi ja kes elavad selle dialüüsraviga.

Siirdamine pääseb ka tänapäeval uudistesse. Näiteks Saksamaal annetas sotsiaaldemokraatide juht Frank-Walter Steinmeier neeru oma naisele. Veel 20 aastat tagasi oleks see olnud võimatu – siirata neer inimeselt, kes pole su sugulane. Ka see on üks biotehnoloogia saavutusi.

Mida te arvate nn isikustatud meditsiinist, kus igaühel on väga personaalne ravim või ravi?

See teema iseloomustab hästi üht probleemi seoses demograafiliste muudatustega ja toob esile teaduslikke uurimustulemusi, millesse Eesti on andnud väga suure panuse.

Minu arvates on see üks teie riigi suuri saavutusi, sest kui minna üksikjuhtumitel detailidesse ja määrata kindlaks iga isiku genoom, on võimalik ennustada teatud ohte. Seda juba staadiumis, kus ohtu polegi tegelikult veel selgelt näha. Vanematele põlvkondadele võib olla väga oluline, kui õnnestub ennustada näiteks Alzheimeri või Parkinsoni tõbe või ka dementsust. Kui inimesel on oht selle haiguse arenemiseks, on võimalik kasutusele võtta ennetavaid meetmeid, et nii inimene kui ka ühiskond haigust paremini taluks.

Rääkides geenipanga laadi projektidest tuleb alati silmas pidada ka võimalikku varjupoolt – näiteks andmekaitset. Kuidas neid küsimusi lahendada?

See on väga hell teema. Nende tulemuste teadasaamine on üks asi – muidugi tahavad teadlased mingi haiguse kohta kõiksugust infot koguda: kui levinud see ühiskonnas on jne. Näiteks suhkurtõbi on tööstusriikides tõsine mure ja praeguses demo-graafilises olukorras ollakse väga mures Alzheimeri tõve ja dementsuse all kannatavate inimeste arvu suurenemise pärast.

Uurimistulemustega saaks anda valitsustele ja poliitikutele teatud prognoose, et nemad saaksid rakendada ennetavaid meetmeid. Ent kui üksikisiku tasandile minna – minu arvates on see praegu alles arutelude aines ja seni lahendamata. Sest eks iga üksikisik võib valida oma lähenemisviisi: üks tahab teada, et tal on oht sellise haiguse arenemiseks, teine ei taha teada.

Ja ühiskond laiemalt ei tohiks neist ohtudest teada, sest see võib ju mõjuda inimese töösaamise võimalustele. Tegemist on ääretult olulise sotsiaalse küsimusega, kuid meie ühiskonnad pole praegu valmis neid asju arutama. Ometi on küsimused vältimatud ja me peaksime innustama poliitikuid olema selles küsimuses avatumad ja diskussiooni arendamisel agressiivsemad.  See on sarnane füüsika ja tuumapommiga: neid asju võib kasutada ühiskonna hüvanguks, kuid on alati ka väga suur ohuvõimalus.

Kui räägime teadustöö rahastamisest, siis väga palju raha liigub Põhja-Ameerikas, ilmselt rohkem kui Euroopas. Mis potentsiaali või võimalusi on Euroopal ja Läänemere regioonil?

See oli ka üks põhilisi biotehnoloogia arengu valupunkte: Euroopa ei suutnud alguses Põhja-Ameerikaga võistelda, sest ameeriklased tegid juba ammu suuri megavõrgustikke. Euroopa on aga maailmajagu hulga riikidega, kes just alati pole omavahel sõbrad. Seetõttu oli meil üle 200 väiksema biotehnoloogiavõrgustiku, kes ei suutnud võistelda USA kuue-seitsme megavõrgustikuga.

Kuid ScanBaltiga moodustasime esimese Euroopa megavõrgustiku. Tänase seisuga oleme sisuliselt Euroopas ainus omalaadne, kes suudab Ameerika vastaspoolega konkureerida. Mul on väga hea meel, et see moodustati minu kodulinnas Teterow’s ja Eesti on algusest peale selles osaline olnud.

Teisalt jällegi: ma pole küll olukorras, kus saaksin anda Eesti valitsusele soovitusi, aga ühte asja sooviksin küll öelda. Usun, et kui Eesti rahastaks geenipanka niimoodi, et me saaksime lisada geenipanga haiguste varase avastamisega tegelevasse Euroopa programmi, tõstaks see Eesti teaduse Euroopas esirinda.

Olgu, ScanBalt on makrotasandi koostöövõrgustik, millel on suur potentsiaal. Aga vaatame pisut väiksemas plaanis: kust tuleb teie ja kolleegide järelkasv? IT-alal on ju asi pealtnäha lihtne: iga nutikas arvutihuviline poiss või tüdruk võib garaažis või keldris nokitsedes luua uue Microsofti või Google’i. Aga teil pole ju noortele anda biotehnoloogia mängukomplekte, et nad juba noorena selle huvi avastaksid?

See on väga huvitav küsimuse püstitus. Kui olete kuulnud nn tulevikutsüklite teooriatest, siis need tsüklid näitavad, et IT-tsükkel on läbi. Ja seda asendab sotsiaalse tervise tsükkel. Kuid tulevikku vaadates on siin üks väike tagasilöök: lastele on loodud tööriistad tegelemaks juba mööduvate IT-arengutega. Aga biotehnoloogias ja tervishoius pole praegu selliseid rohujuure tasandi võimalusi.

Praegu sõltub palju igast inimesest endast. Aga ka õppeasutustest ja haridussüsteemist laiemalt ja siin on palju paranemisruumi. Haridus pole just sageli sotsiaalse arengu puhul esirinnas. See ongi põhiprobleem, mida näeb kõigis tööstusriikides. Näiteks Saksamaal on meil puudu ligi tuhatkond füüsikut, sest vähe inimesi läheb sellele alale.

Mida see infrastruktuur vajab?

Haridussektoris on vaja vastutustundlikke inimesi. Areng peab algama juba lasteaiast ja kestma ülikoolini. Igasuguste teaduses toimuvate muudatuste tuules tuleb tegutseda ja reageerida palju kiiremini.

Üldharidus muutub ja kohaneb uute tegevusviisidega millegipärast väga aeglaselt. See on paljuski jäetud akadeemiliste institutsioonide ja pigem väiksemate erakoolide pärusmaaks. Kuid see on üldhariduse probleem, miks meil järelkasv puudub.

Ühtlasi peavad ka teadlased iseendale tuhka pähe raputama. Ülikoolides on seda hästi näha: palju kergem on teha teadustööd laboratooriumis ja elada oma elevandiluust tornis, nagu me ütleme, selle asemel et päevast päeva õpilasi tänapäevasel viisil õpetada. Ülikoolides õpetamine pole just alati prioriteetne, kuid see määrab tuleviku.

Esitan teile ka pisut tobedana kõlava küsimuse biotehnoloogia ja ulme (sci fi) seostest. Seda ala on tihti kasutatud ulmefilmides ja -raamatutes. Üsna levinud teema on, et ühel päeval meie inimestena ei peagi justkui midagi tegema, istume vaid oma kookonis ja kogu elu elab meie eest ära mõni meisse pandud rakk või bakter. Kas selle jutuga on teadusest väga kaugele mindud?

Kui nii läheks, siis oleksid enamiku inimeste elusoovid täidetud. Kõik tahavad elada kaua, aga surra noorelt. Seda te just kirjeldasitegi. Ja see ongi eesmärk, kuid vähemalt praegu jääb ta ulmeks. Me kõik elame küll kauem, oleme rõõmsamad ja oleme vanemana nooremad.

Ma näitan Tallinnas näiteks Albrecht Düreri ema portreed, mille ta tegi, kui ema oli 63-aastane. Aga kui me vaatame nüüd Sophia Loreni või mõnda teist sama vana naist, siis näevad nad hoopis teistsugused välja.

Me saame elada kauem, nähes välja nooremad ja tundes end nooremana. Oleme selle saavutanud, kuid kogu selles ulmelaadses käsitluses on ka elemente, mis on hirmutavad.

Olgu, see on ulme. Aga biotehnoloogias on muidki hirmutavaid tahke: vähemalt üht hiljutist sõda alustati bioloogilise relva ohuga ähvardades ja ega kaugel tundu olevat teinegi, kus on kõne all nii bio- kui ka tuumarelvad.

Eks inimkond ole algusest peale – rääkigem Aadamast ja Eevast või mõnest muust algushetkest – näidanud ka rumalat poolt. Näeme seda ikka ja jälle: kui teaduses astutakse samm edasi, käib sellega alati kaasas ka väärkasutamine. Alustame kas või esimeste nugade teritamisest – need olid mõeldud jahiks ja lihavalmistamiseks, kuid neid kasutati ka inimeste tapmiseks.

Pärastpoole – Nobel, tuumajõud jne. See on jätkuv teema, millega inimkond silmitsi seisab. Ma pole küll pessimist, kuid usun, et see jääbki alatiseks nii, sest inimene on kiskja. Kuigi biotehnoloogia on inimestele õnnistuseks, kasutatakse seda kahjuks ka bioloogiliste relvade puhul. Mul on sellest väga kahju ja seda ma kardan, aga nii see on, kui inimkonna ajaloole tagasi vaadata.

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus